Minu 3 aastane poeg on kahe nädala jooksul lasteaias käinud 4 päeva, ülejäänud aja olime haigusega kodus. Esimesel päeval lasteaias pool päeva olles ei olnud ta, mullegi üllatuseks, nutnud mind taga ja järgi minnes ei kiirustanud ka koju. Oli noor kasvataja. Muidu on ta harjunud et emme on alati kõrval ja olemas. Järgmisel päeval oli teine, vanem kasvataja. Laps jäi küll pooleks päevaks sinna, kuid järgi minnes kuulsin et ta oli nutnud ja mind nähes jooksis mulle sülle "emme lähme koju". Kolmandal päeval sama kasvatajaga keeldus mind ära laskmast ja nii olin temaga koos seal 1,5 h, käisin ära ja lõunaks järgi minnes jooksis jälle samamoodi sülle. Neljas päev oli jällegi noor kasvataja ja ei mingeid probleeme. Lasteaias küsib minult ainult noore kasvataja järgi. Teda nähes on laps kohe rõõmsam. Huvitav on see, et niipalju kui ma teiste lasteaedade kohta kuulnud olen, pooldavad nende juhtkonnad lastevanemate vähemalt kahe nädalast poole päevast lapsega koosolekut lasteaias. Selline suhtumine meeldiks ka mulle, kuid selles lasteaias nõutakse et vanemad lapsega koos ei ole. 6 päeva olime haigusega kodus ja eile olime esimest päeva üle pika aja. Kuna mina ei suuda salaja minema hiilida, vaadatakse mind põlglikut, et miks mina nende eeskirjadele ei allu ja seda on ka mõista antud. Noor kasvataja aga on nende rühmas ainult poole kohaga. Kodus lasteaiast juba rääkides nõuab laps et emme jääb temaga koos sinna. On isegi öösel unesegasena soninud kurval häälel "emme lähme koju". esimesel nädalal lasteaiast tulles ja kodus peale lõunauinakut ärgates tuleb nuttes emmet otsima. Kas on mõtet siis last šokeerida jättes ta lasteaeda pooleks päevakski üksi, kui ta seda ei taha? Lasteaeda ta aga minna tahab küll, kui ainult emme ka kõrval oleks. Nii nad räägivad et las laps natuke nutab ilma emata, harjub lasteaiaga kiiremini, kui et mina teda mõnda aega koos harjutan. Olen kahe tule vahel, laps ootab minult üht lasteaia töötajad aga teist ja kasvatajat keda laps ootab ei ole või on harva.
Arvan, et mõistan, kui keerulise valiku ees oled, sest olen ka oma last lasteaiaga harjutanud. Usaldada saad siin ainult ennast. Ainult Sina tunned oma last piisavalt hästi, et tajuda, mis on tema jaoks liiga suur okk ja mis mitte. Keeruline on see, et ümbritsevatelt kuuled väga vastakaid nõuandeid. Ühtede arvates, on laps lasteaiaga hästi kohanenud, kui ta ainult esimese aasta igal hommikul nutab ja aeda jääda ei taha, teiste arvates on ka ühel hommikul nutmine liiast ja kohanemine peaks olema pehme harjumine algul koos emaga, hiljem üksi. Mis sobib Sinu lapsele, saad otsustada ainult Sina.
Saan aru, et selle lasteaia põhimõte, et vanem ei saa lapse harjutamise ajal koos lapsega olla, Sulle ei meeldi. Kahju on sellest, et lasteaia kohti on nii vähe ja oma põhimõtetega klappivat lasteaeda valida pole tavaliselt võimalik. Soovitaks uurida juhatajalt, kas tõesti seal lasteaias selline reegel on, kuid see võib kasvatajas Sinu lapse vastu vihavaenu tekitada ja olukord muutub veel hullemaks.
Saan taas kord soovitada vaid seda, et kuula oma last, peegelda talle tema vastumeelsust lasteaia ja vanema kasvataja suhtes, äkki saad mure põhjuse teada ja seda saab lahendada.
