Minu tütar on natuke üle kolme aasta vana ja lasteaias talle väga meeldib käija. Teadagi et lasteaias tuleb laste vahel kiskumisi, riidusid, togimsi ja löömisi ette. Minu laps on aktiivse loomuga ja väga ruttu seltsiv laps , ta ei löö ega ole kiuslik, vastupidi sellel on ta hoopis väga kaastundlik ja heasüdamilk laps. Oleme mehega alati suutnud lapsega rääkida ja asjadest arutada. Kuid ei ole saanud päris hästi aru kuidas peaks lapsele selgeks tegema seda kuidas käituda siis kui lasetaias keegi tuleb lihtsalt togima ja lööma, millega minu laps ei ole harjunud.Kuidas lapsele seletada, mida tegema siis peaks ...kas vastu lööma(nagu kaitserefleksina) või lihtsalt ära kõndima või minema rääkima lasteaia kasvatajale, mis oleks siis õigem seletada?
Tõepoolest, lasteaias juhtub ju nii meeldivaid kui ebameeldivaid asju. Koos käivad ja mängivad väga erinevad lapsed, erivate käitumisviisidega. Kuidas aga juba varakult õpetada lapsele, mida teha, et enda eest seista ning seejuures olla teiste suhtes hooliv? Agressiivsusega toimetulek on oluline oskus kogu eluks. Kindlasti ei ole lahendus see, et hakata ise löömameheks ja vastata samaga. Ennast togida lasta? Sellel on ka negatiivsed tagajärjed. Kohane enda eest seismine võiks olla see, et eelkõige anda selgelt teada, mida ma tahan ja mida ei taha, mis mind häirib, kellega ja kuidas ma tahan mängida, sõbrustada ja millist mängu ma ei mängi. Seda pole ilmselt lihtne 3-aastasele selgitada. Hea tahtmise juures ja lapsele sobiva lihtsa keele kaudu ehk siiski võimalik proovida. Ka suurte inimeste eeskuju on väärtuslik ja mõjus. Proovige ka lapsega suheldes end sõnaliselt väljendada, millist käitumist peate sobivaks ja millal olete häiritud. Juba varakult võtavad lapsed omaks vanemate sõnavara (mul on valus, kui lööd; mulle meeldib see mäng; mind pahandab asjade loopimine jne, ), sh ka emotsionaalseid väljendused (ma tunnen rõõmu, olen kurb, muretsen jne).
Saan suurepäraselt aru, et 3-aastasele lapsele on raske eraldi käitumist õpetada ja juhtnööre anda. Suureks abiks on kindlasti koostöö kasvatajaga, ka nemad on huvitatud, et lapsed end hästi tunneks ja ei peaks enda eest seismiseks rusikaid käiku laskma. Loodetavasti, et saate koos mõelda murele lahendusi.
