Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lastevahelised tülid :: peagi 3 a saav poisi vägivalne käitumine

ema
Külaline
Postitatud 08.05.2014 kell 22:51
Mure siis selline poiss saab 3 a augustis ja on nii hirmus vägi täis, ta lööb ,hammustab,peksab näkku, sakutab juustest, lükkab maha kõrgelt teisi, lööb öde ja rebib tema juukseid. Seleta või mitte ta ei kuula, panen teise tuppa istuma siis hakkab laamendama ,löb kõik asjad vastu ust puruks. Ma lihtsalt ei tea enam mida teha. Igakord kui läheb sõbranna juurde tal sama vana poiss ja sama vana suurem kui minul 5 a , minu 2 a annab ka 5 a tappa,hammustab jne.ma ei julge ena külla minnna kuna sõbranna on juba hakand minu last sakutam ja rebib last eemale kui midagi teeb.Mina keelan pole ju abi laps ei kuula viskab pikali ja karjub . Last kodus ei löö ta istub mul koguarg süles ei lase vetsus käija, pesemas ,mitte kuskil, memmemuna, ei luba suuremal õel ka enam normaalselt lapse elu elada lööb ,sakutab ei luba minu sülle. Laste isa on ka jjba liiga karme võttei võtma hakanud , annab labakäega vastu peput ja lohistb teise tuppa ja karjub tema peale, öeldes et ülekäte läinud j mina olen süüdi. Mida teha. Olen nõutu ja väga õnnetu .
Auli Kõnnussaar
Psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 12.05.2014 kell 10:59
Teie laps on vanuses, kus tema tahe ja mõtlemine arenevad jõudsalt, kuid kogemust ja küpsust on veel vähe. 2,5-3 aastase lapse iseseisvus areneb aktiivselt, kuid ta ei oska seda veel kuigi mõistlikult kasutada. Seetõttu on see aeg lapsele endale väga keeruline, kuna temas tekib palju pettumusi – ta tahab palju asju, kuid ta ei oska või ei meeldi see teistele. Loomulikult on see vanus ka vanematele päris väsitav. Ütlete, et laps lööb, hammustab või lõhub ja te ei oska midagi teha. Saan aru, et tunnete end üsna abituna ja otsite abi. Kirjast selgub, et teie mees tunneb end samuti abitult ning on kaotanud lapsega suheldes vahel ka kontrolli. On normaalne otsida abi, kui tunnete, et see, mida teete, ei aita ei teid ennast ega last. Soovitan teil pöörduda koos oma mehega meie keskuse nõustajate poole. Kui elate mujal Eestis, siis saate otsida pereterapeute sellelt kodulehelt: www.pereterapeudid.ee Lapsevanemaks õpitakse, kuna iga laps on erinev ja pakub vanematele uusi väljakutseid. Vanemate võimuses on õppida, areneda ja luua lapse ja kõigi teiste pereliikmete jaoks turvaline õhkkond

Kui laps on agressiivne või käitub halvasti, siis on vaja kuulata või märgata, mida ta tegelikult vajab.
• Selles vanuses laps vajab olla perele kasulik. On oluline, et leiaksite oma lapsele eakohaseid ja meelepäraseid ülesandeid, mida ta võiks teha ja seejärel end kasuliku ja väärikana tunda. Tunnustage last pisiasjade eest ja väljendage rõõmu, kui ta püüab teid aidata. Lapsed toituvad oma vanemate rõõmsatest silmadest Smile
• Laps vajab, et täiskasvanud tunneksid tema suhtes huvi – mis talle meeldib ja mis mitte, mis tundub talle ebaõiglane, mis kurvastab ja mis rõõmustab. Täiskasvanud ei pea olema nõus lapsega, kuid ta saab huviga jälgida, kuidas see väike laps mõtleb ja kuidas maailm tema silmade läbi paistab. Näiteks võite öelda: „Sulle ei meeldi, et õde sinu autoga mängib“ või „Sa ei taha, et õde minu sülle tuleks“
• Selles vanuses lapsel on äärmiselt oluline õppida tundma teisi inimesi enda ümber. Lapsel on vaja näha, mida te vajate, mis teile meeldib, mida plaanite, millised on teie ootused ja kuidas end tunnete. Näiteks võite öelda: „Ai, mul on valus, kui sa mind lööd, ma ei luba seda teha, aga ma tahan aru saada, mis sulle ei meeldinud“

Lapse löömine, sakutamine ja sõnadega haiget tegemine vaid alavääristab ja õpetab vägivalda. Kui täiskasvanu ei suuda end kontrollida, siis on seda ammugi liiga palju oodata lapselt. Kui laps muutub vägivaldseks, siis on see märk sellest, et ta tunneb end halvasti ja vajab abi. Abi saab aga pakkuda täiskasvanu. Sama on täiskasvanuga – kui täiskasvanu muutub abituks ja hakkab last füüsiliselt karistama, siis normaalne küsida spetsialistilt abi ja õppida paremini tundma lapse arengulisi vajadusi ning õppida juurde tõhusamaid vanemlikke oskusi.

Lapse arengust võite soovi korral lugeda juurde Anna Wahlgren raamatust „Kooskasvamine“.

Agressiivsusest on hästi kirjutanud Taani pereterapeut Jesper Juul raamatus „Agressiivsus“, soovitan lugeda ka tema teisi raamatuid.

Tõhusamaid suhtlemisoskusi on võimalik õppida Gordoni perekoolis: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/gordoni-perekool/ Gordoni perekoolis õpitavad oskused aitavad perekonnas pingeid vähendada ja probleeme lahendada ilma võimu kasutamata. Koolitusel õpitakse rääkima nii, et lapsed kuulaksid ja kuulama oma lapsi nii, et nad räägiksid.

Esimese sammuna võite käia nõustaja juures ja arutada koos mehega, kuidas saaksite oma last aidata nii, et kõigil oleks perekonnas kergem olla.

4 lugejat arvavad, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!