Tere Pr Meelike Saarna
Tänan vastamast.Kahjuks pean nentima,et laste emaga kokkuleppida minu arvates pole võimalik.Kõigepealt tema kaebas mind kohtusse elatisraha suhtes olgugi,et ma maksin juba ja maksan siia maani(aga ikka vähe nagu tema väidab)mis siis,et ostan lapsele kõik riided suuremalt jaolt ja võttan last 2 korda kuus.2 kuul,kui ta oli minu juurest ära läinud suutis ta lapsed üksi koju jätta.Õnneks läksin sealt mööda ja tõin lapsed enda juurde.Ema oli ära umbes kl 23.00-01.45 siis tuli lastele järgi.Minu arust juba see näitab ema suhtumist Siis purunes ka müüt minu jaoks väga heast emast.Kuna ta sõitis minu jaoks järsku sealt linnast minema ja ei näidanud mulle last siis pöördusin kohtupoole ja lapse vaatamiskord on kohtumäärusega paika pandud.Nagu mainisin,et kui räägin temaga sellel teemal(riiete lõhkumine jne jne)ta kas väldib või eitab seda teemat.Kahjuks pidin siis pöörduma selle linna lastekaitse spetsialisti poole,kes rääkis temaga.Aga tulutult ja nemad ei usu,et selline asi võib toimuda ema ju eitab kõike(püksid lähevad ise katki,särkitesse tulevad augud,sinikad tulevad seljapeale jne)Lastekaitse leiab,et kõik on korras lapsed on eakohaselt arenenud ja ideaalne keskkond lastele,millega mina muidugi nõus ei ole.Samas ema peaks ise arusaama,et 6 aastasega pole olukord korras aga ta pole minu laps ja mull pole midagi teha.
Lgp Peeter,
saan aru, et muretsete laste pärast ja olete otsinud abi nii lastekaitsest kui ka kohtust.
Kahjuks ei suuda aga ei üks ega teine neist kuidagi teie omavahelisi suhteid klaarida, mehe-naise suhteid saavad siiski klaarida vaid mees ja naine ise kui kaks täiskasvanud inimest, kes vastutavad oma tegude ja otsuste eest.
On kahetsusväärne, kui lapsevanemad ei oska pärast lahkuminekut omavahel asju nii ajada, et lapsed ei kannataks. Lapsed kannatavad isa-ema lahutuse korral nagunii, aga kui isa ja ema suudavad koostööd teha, laste osas kokku leppida, rahulikult lastesse puutuvat arutada, üheskoos lahendada kasvatuse käigus tekkivaid probleeme ning, mis eriti oluline - kui lastel on võimalik kohtuda mõlema vanemaga ning armastada kumbagi vanemat, ilma et teine vanem pahandaks, siis suures piires peaks see olema hea eeldus selleks, et lapsed saaksid kasvada ja areneda rõõmsasti ja eakohaselt.
Ehk on siiski võimalik lastesse puutuvast rahulikult rääkida. Teinekord, nt kui vanemate omavaheline suhtepinge läheb liialt suureks ja see võib saada ohtlikuks lastele, siis võib osutuda vajalikuks, et laste huvides üks vanem veidi taandab ennast lastega suhtlemisest. See pole mõistagi samuti hea variant, ent kui see käitumine vähendab selgelt laste kannatusi, siis on mõistlik ka seda varianti kasutada.
