Minu 2,6 laps lööb lapsi lasteaias ja kiusab venda (6a.).
Nüüd käime juba teist nädalat lasteaias ja esimeset päevast alates väiksem poeg hakkas lapsi lööma, kohe päris palju. Mõni päev hiljem ise nägin kuidas minu poeg, ise olles tavalises tujus, tuli midagi vaatama siis nägi tema kõrval tüdrukut, hetke mõtles ja siis lõi lahtise käega vastu nägu, õudne!!! Ma olen talle seletanud et nii teha ei tohi, et on valus,nüüd selline käitumine on ka kodus. Nüüd kui ta lööb siis peab toolil istuma. Ta käis talvest teises lasteaias kuni juunini ja seal sellist käitumist ei olnud. Kusjuures ta räägib et lüüa ei tohi, et siis on valus aga ikka lööb kas või sellepärast et on selline tuju. Nüüd on asi nii kaugel et lasteaias lapsed juba kardavad teda, kuid ta on käinud seal ainult 2 nadalat. Vahest räägib et ta tahab lapsi lüüa, emmet lüüa, kõiki lüüaKaua see kestab, kuhu see viib. Kas peaksin olema siis lasteaias ja jälgima last .
Teie kirjeldatud lugu viitab selle, et last häirib miski, mida ta ei oska sõnadesse panna ja see väljendubki löömisena ja osadel lastel hammustamisena. 2,6 aastase lapse keeleline areng ei võimalda tal oma tundeid sõnades väljendada, mille tulemusena teeb ta seda kehaliselt.
Kuna teie laps on lühikest aega käinud lasteaias võib see olla seotud uues keskkonnas kohanemisega. Kohanemine on lapse jaoks stress, mis annab tunda ka käitumises. Lapsevanemana tasuks mõelda, mis hetkest hakkas lapsel selliselt käituma. Nii leiate põhjused, mis tema käitumist on mõjutanud. Kui lapse käitumine on seotud lasteaeda minekuga on põhjused seal.
Mida siis teha? Lasteaias on kindlasti esimene sekkuja ja selgitaja kasvataja, kes on löömise olukorraga vahetult seotud. Kindlasti tasuks vanemana teil kasvatajaga rääkida ja uurida, mida tema olukorrast arvab ja soovitab. Juhul, kui laps lööb kodus, saate lapsele ise selgitada löömise tagajärgi nt. mul on valus, kui sa mind lööd. Kindlasti peaks proovima arusaada lapse vajadusest, miks ta seda teeb. Siin saab lapsega kasutada aktiivset kuulamist ehk siis tema tundeid tagasi peegeldada. Näiteks võib öelda lapsele: "Sa oled pahane minu peale ja selle pärast lööd." Peale selliseid lauseid tekib lapsel võimalus öelda, mis teda tegelikult häirib. Näiteks ütleb laps, kasvataja on kuri või lasteaias ei meeldi. Sealt saab last juba edasi kuulata, järgmist lauset kasutades: "Sulle ei meeldi selles lasteaias. " Taas saab laps rääkida oma mures. Nii aitate vanemana lapsel oma tundeid ja rahulolematust väljendada. Aktiivne kuulamine annab lapsele tunde, et teda on mõistetud ja tasapisi hakkab häiriv käitumine kaduma.
Kokkuvõttes vajab teie laps kindlasti lasteaiaga kohanemiseks aega, et ennast seal hästi tunda. Kuidas saaksite last lasteaias aidata, saate küsida täpsemalt lasteaia kasvataja käest. Kodus saate ise koheselt reageerida lapse käitumisele ja aktiivse kuulamise abil jõuda selleni, mis last häirib. Täpsemalt saate aktiivse kuulamise kohta lugeda Dr. Thomas Gordoni raamatust "Tark lapsevanem."
