Tere,minul on oma 6a pojaga suur mure,nimelt ta lööb õues lapsi kepiga,loobib kividega ja tagatipuks täna raudpulgaga.Meie peres lapsi löömisega ei kasvatata.Räägi palju sa räägid,aga ikka teeb pahandust.Ta nagu EI taha kuulata mind,tegeleb muude asjadega ja vingub.Karistuseks oleme keelanud DVD vaatamise,istub oma toas.Kuidas ja mida ma peaksin rääkima et laps mind kuulda võtaks.Ta ei tunnista et on valesti käitunud ja kui ütled et mõtle kui paha kui sulle nii tehakse,siis vastus on jah mulle meeldib ja hakkab ennast pähe taguma.Kas oleks ehk viimane aeg psühholoogi juurde pöörduda.
Ette tänades Kairit
Lapsed ei käitu kunagi halvasti lihtsalt niisama vanemate ärritamiseks. Pigem tundub sellise lapse kiuslikuse taga olevat mingi mure või pinge. Teie kirjast ei selgu, kas teie peres on olnud viimasel ajal suuremaid muutusi (kellegi haigus, lahkumine, kolimine, sünd jm). Või kas on mingeid muutuseid lapse lasteaias (kui ta seal käib).
Kui laps lööb ennast või teist, siis tuleb loomulikult sekkuda. Öelge mina sõnumiga "Mulle ei meeldi, kui sa ennast/teisi lööd. Seda on valus/piinlik/häbi vaadata. Ei tohi teisi lüüa".
Ärge hakake aga pikka moraalijutlust pidama. Selles vanuses lapsed saavad juba tegelikult väga hästi aru, et teisi lüüa ei ole õige. Küll aga ei saa laps aru, miks ta seda ikkagi teeb. Ta lihtsalt tunneb ennast halvasti ja on kiuslik nii teie kui ka teiste lastega. Mida enam te teda õpetate ja karistate, seda vähem te teada saate, mis tegelikult toimub ja seda enam tahab laps kiuslik olla. Sellepärast on kohane peale mina-sõnumit asuda last aktiivselt kuulama.
Kuulamine tähendab, et peegeldate lapsele tagasi seda, mida te näete ja arvate temaga toimuva. Näiteks "Ma olen märganud, et sa lööd teisi ja teed ka endale haiget. Mulle tundub, et sul on mingi mure ja ma soovin sind aidata". Ega laps ei pruugi osata teile seda muret sõnastada, sellepärast pange ennast nö tema sussidesse ja proovige mõistatada. Usaldage oma kõhutunnet ja ärge kartke, et te eksite. Näidake igati välja, et tahate mõista.
Vahel taandub agressiivne käitumine peale seda, kui vanem on lapse ära kuulanud ning midagi ette võtnud. Tänu kuulamisele saab laps ka ise aru, mis temaga toimub ning see on juba suureks kergenduseks. Kui aga muutuseid ei tule, siis tasub kindlasti konsulteerida lastepsühholoogiga.
