Kirjeldan siin olukorda, mis teeb minu lapsele muret.
Mu laps (3,5 aastane tüdruk) käis väga hea meelega lasteaias, kuid viimasel ajal on tekkinud vastumeelsus lasteaia vastu. Juba hommikul kodus ei soovi ta aeda minna. Ja olen nüüd jälile saanud ka põhjusele. Nimelt on seal rühmas laste hulgas tekkinud arusaam, et "täna ei ole Sina minu sõber" ja seda öeldakse valimatult kõigile (täna ühele, homme teisele), kuid minu tüdruk tunneb ennast seetõttu väga halvasti, õpetajate sõnul on lausa nutnud seetõttu. Olen iga päev seletanud lapsele, et rühma lapsed on ikka sõbrad ja ilus on omavahel hästi läbi saada. Kuidas seda olukorda lapse jaoks leevendada?
Samuti on süvenenud, et osad lapsed viivad iga päev oma uhkeid mänguasju lasteaeda või vanemad ostavad kaasa kommi. Minule selline olukord ei meeldi üldse, ma ei soovi, et minu laps, hakkaks päeval mängukaaslasi valima selle järgi, kellel on toredamad asjad kaasas või kes jagab paremat kommi.
Saan aru, et esiteks on Teil soov oma last toetada tema vastumeelsuses, mis tal lasteaia suhtes on hiljuti tekkinud. Olete püüdnud teda julgustada ja suunata. Teiseks tajute Te rahulolematust selle suhtes, kuidas lasteaias on reguleeritud mänguasjade ja maiustuste kaasa toomine. Teie väärtustega ei lähe kokku see, et sõprade valikut hakkavad mõjutama uhked asjad.
Selleks, et lapse jaoks olukorda leevendada, soovitan ma Teil luua ruumi tütre tunnetele. Selleks on hea vahend aktiivne kuulamine. Võib lihtsalt öelda kükitades või laps sülle võttes: sa tunned, et ei taha täna kohe kuidagi lasteaeda minna, seejärel lasta tal väljendada seda, mis temast sel hetkel tuleb teda aktsepteerides. Seejärel jällegi sõnastada ümber see, mis laps ütleb ja püüda tajuda, mida laps neid sõnu öeldes tunneb. Laps tajub kogu Teie olemusest, et tema tundeid mõistetakse ja et temaga on kõik korras kui ta mingeid tundeid tunneb. Kui tunded saavad lapse seest piisavalt palju välja ja liikuma, siis tunded tegelikult muutuvad. Probleem ei ole kunagi ükski olukord, vaid see, mida me selles olukorras tunneme.
Teie laps, nagu ka kõik teised lapsed selles vanuses, hakkab kohtuma aina rohkem maailmaga, mis ei vasta igal hetkel tema vajadustele. Vajaduste mitte rahuldamisest annavad märku ebamugavad emotsioonid. Beebina on tavaliselt ema alati olemas ja püüab rahuldada kõiki vajadusi. Beebi annab nutuga teada, et ta vajab midagi. Kasvades õpivad lapsed ise oma vajadusi rahuldama. Selleks, et oma tunnetest aru saada on esialgu vaja ema, kes saab tema tunnetest aru. Usun, et üks tähtsamaid õppimisi ongi meil kõigil see, kuidas tundeid endas kuulata ja milliseid otsuseid tunnetest saadud info põhjal teha. Võime lihtsalt vihastada, kui meie vajadusi ei märgata, kuid võime ka harjutada end oma vajadusi teistele väljendama, seeläbi muutume teistele nähtavamaks ja mõistetavamaks. Seega arvan, et Teie tütar on väga olulises arengukohas. Tal on võimalus Teie ja kasvatajate abiga õppida taluma frustratsiooni, mis tekib sellest, kui maailma ei vasta tema ootustele.
Tihti polegi vaja last sõnadega julgustada, piisab kui teie enda sees on tunne, et lasteaed on turvaline paik Teie lapse jaoks. Kui seda tunnet ei ole Teie enda sees, siis tasuks ise see tunne taastada. Vahel on vaja selleks kasvatajaga rääkida ja midagi koos muuta, vahel saab julgustavaid mõtteid mõnest raamatust või on vaja lihtsalt hea sõbraga või spetsialistiga rääkida ja saada selgust oma hirmudest. Lapsed tunnevad meie tundeid vahel paremini kui me ise. Pole kasu lapse julgustamisest, kui ise tunneme ebaturvalisust. Laps vajab tunnete puhul esiteks kindlasti kuulamist ja kui lapse tunne hakkab muutuma, siis võib vanem väljendada oma usaldust lasteaia suhtes.
Teise mure põhjuseid võib olla palju ja seega soovitan rääkida lasteaias õpetajatega või koosolekul vanematega, et ühiselt teha mingi otsus mänguasjade kaasa võtmise osas. Paljudes rühmades on reeglid, et mänguasju võetakse kaasa näiteks ainult reedeti ning maiustusi võib tuua ainult sünnipäevalaps. Usun, et kui väljendate oma muret õpetajatele, siis saate ühised kokkulepped luua.
Soovin Teile kannatlikkust, sest eks lapsevanemaks olemine nõuabki palju loovust sobivate lahenduste leidmiseks, sest iga olukord on jälle uus
