olen 16.a neiu kes saab 17.a. Selline mure, et kuidas on võimalik vabaneda õe käitumisest. Nad on emaga nn "kambas". Ema kiidab heaks õe käitumise minu suhtes.
Kas on võimalik võtta nende vastu mingisugune keeld.
Sinu kirjast tundub, et probleem on väga tõsine ja ilmselt juba mõnda aega kestnud.
Napist kirjeldusest järeldan, et asi teeb muret ennekõike sulle, õele ja emale tundub, et kõik on korras. Sellisel juhul oled sina see, kes peab midagi ette võtma. Esimese sammu kirja näol oled juba teinud!
On teada, et me ei saa sundida teist inimest oma käitumist muutma. Ta peab seda ise tahtma. Enamasti on tegu sellega, et teine inimene isegi ei saa aru, et tema teguviis teisele niivõrd solvav on või haiget teeb. Inimesed on lihtsalt niipalju erinevad oma omaduste poolest ja ka tundlikkuse astmelt. Esimene samm, mida ise teha saad on anda õele ja emale teada, mida nende sõnad ja teod sinuga teevad, kuidas need sulle mõjuvad kasutades mina-sõnumit. N: "Kui sa nii ütled, siis tunnen ennast alaväärsena. See teeb hirmsasti haiget ja mul tekib tahtmine sind lüüa/ära joosta vms." Selline teadaandmine nõuab vaprust, sest sa nagu paljastaksid ennast, kuid see on ainus positiivne ja töötav viis teisi mõjutada/mõtlema panna. Ilmselt ühest korrast ei piisa, ka olukordi, mis sulle ei meeldi on rohkem. Seega peaksid selliste teadaannetega üsna järjekindel olema. Emal ja õel on võimalus sinuga vestlust alustada teemal, mismoodi sinuga peaks käituma või teevad nad oma järeldused vaikimisi ning hakkavad teistmoodi käituma.
Teiselt poolt tasub sul mõelda, mis paneb su õde sinu suhtes nõnda käituma. Igal inimesel on põhjused, miks ta midagi teeb. Ehk ei meeldi talle midagi sinu käitumises? Seda tasub tema käest rahulikus olukorras küsida, sest sinu teadaanded ei pruugi mõjuda kui õel on omad vajadused rahuldamata. Suhtlemine on alati kahepoolne ja mõlemad pooled peavad omama soovi üksteisega arvestada, et suhtlus paraneks. Sa saad omalt poolt ukse lahti teha ja head tahet üles näidata. Sa pead püüdma ka õde kuulata ja mõista. Kui teil on omavahel raske rahulikult rääkida, siis kaasa kindlasti ema. Arvata võib, et ta ei ole ise märganudki, et ta rohkem õega ühel nõul on ja et see sulle haiget teeb. Anna tallegi sellest mina-sõnumiga teada ja ole valmis ühiselt asja arutama.
Peresisesed suhtlemisprobleemid on enamasti ikka pere enda lahendada. Äkki on abi psühholoogiga rääkimisest (tasuta vastuvõtt on näiteks Kesklinna Lastepolikliinikus)? Kui oled omal jõul proovinud ja midagi ei ole muutunud, siis pöördu kindlasti nõustaja juurde - probleemilahendusoskused on oskused nagu teisedki, mida on vaja õppida ja harjutada. Hiljem on need sulle abiks igas muus elus ettetulevas olukorras.
Tõsise vaimse/füüsilise terrori korral pakub abi elukohajärgne lastekaitsetöötaja.
