Enam ei oska midagi ette võtta. No kui näiteks kuulen, et lastetoas jälle kisa ja 3 aastane ning 4 aastane teineteisel käsipidi kallal. Räägin, lohutan, seletan- saavad aru küll, pärast paluvad vabandust kah üksteise käest. Aga järgmine kord jälle kõik sama moodi. Kui mehele tuleb üks laps kaebama, et teine tegi haiget, siis tema ütleb, et tee siis tagasi. Siin oleme me mehega eriarvamusel. Mina ikka pigem selgitan, et tülisid tuleb ikka ette, suured inimesed ka tülitsevad. Ja vihaseks saamine on ka ok, aga ei tohi lööma selle pärast veel minna. Selgitan, et rääkida tuleks. Aga noh, palju need 3 ja 4 aastane ikka omavahel vihastena räägivad. Siis kui asi ikka hull, olen nad lihtsalt eraldanud teineteisest mõneks ajaks. Selle üle on nad ka õnnetud. Tahavad koos olla, aga varsti jälle käsipidi koos. Ja pealegi, kui ise ei ole juures olnud, siis ei tea ju ka kes süüdi oli või kes alustas. Kuidas siis reageerida ja kuidas sellesse suhtuda?
Alustama peaksite sellest, et kõigepealt saavutate kokkuleppe abikaasaga.
Hetkel on Teile muret tegev käitumine (löömine) laste jaoks aktsepteeritud käitumisviis kui on mitu erinevate käitumisvarianti ette antud siis valitakse enda sobivam, mitte teiste jaoks parim. Kuna laste vanus on selline, kus eriarvamusi on lihtsam lahendada füüsiliselt siis on selge, et poiste valik on kiire ja eksisteerib oht, et käitumisviis võib jääda püsivaks probleemilahendusviisiks.
Võtmelahendus olukorrale on see, et mõlemad vanemad annaksid ühesuguse signaali ja pakuksid ühesugust lahendust konfliktsituatsioonis.
Sellises vanuses lastel on loomulikult lihtsam konflikte lahendada füüsilise jõu meetoditega, sest sõnaline väljendus on pingutustnõudvam. Täiskasvanutena ei saa me eeldada, et lapsed oskavad ise lahendada konfliktsituatsioone. Paljud täiskasvanudki ei oska oma probleemidega lähisuhetes, töökaaslastega efektiivselt toime tulla; käiakse kursustel, psühholoogide juures selleks et õppida kohaseid probleemilahendusoskusi. Seega siis, probleemide lahendamine on oskus, mida tuleb õppida ja harjutada. Kuidas käituda laste konfliktide korral vanem-vahendajana on väga hästi kirjutatud T.Gordoni raamatus Tark lapsevanem (lk 280 alapeatükk Kaotajateta meetod laste konfliktide lahendamiseks). Alustama peaks aga peresisesest kokkuleppest, millised käitumised on probleemilahendustes aktsepteeritud ja millised mitte.
