Plaanin ka minna ja ei suuda otsustada. Viimasel ajal on nii palju sellest Perekoolist räägitud. Muljetage, kuidas seal on? Või mis muidu arvate kogu sellest asjast?
Tere!
Olen üks perekoolituste koolitajaist. Paar päeva tagasi lõpetasin ühe koolituse grupiga, kus oli 15 inimest. Nende hulgas ka kaks vanaema.
Koolituse üks eesmärkidest on anda Gordoni metoodika järgi lastega paremini suhtlemise viise ja võtteid. Kuidas kasvatada lapsi nii, et vanem oleks rahul, laps oleks rahul ja suhted vanemate ja laste vahel oleksid head.
Kuna koolitus on grupikoolituse vormis, siis kindlasti toimub grupiliikmetes endis arenguline muutus. See on parim, mis juhtuda saab. Muutuste läbiviimiseks peresüsteemis on eelkõige vajalik inimestel endil muutuda.
Paljud vanemad ütlevad koolituse lõpus, et nad on muutunud avatumaks, julgemaks, enesekindlamaks. Grupis rääkimine on esialgu paljudele raske, kuid kui grupis on turvatunne ja usaldus, siis grupp toetab ja julgustab juba ise.
Üks asi on saada teadmisi, teine asi on need teadmised kujundada oskuseks. Just oskuste treenimine ongi perekoolituse üks olulistest osadest. Võib ju lugeda ja niisama kuulata ja kuulda, aga oskuseni see ei vii.
Koolituse lõppedes on enamik (kui mitte kõik) vanemaid andud tagasisidena väga positiivse hinnangu. Tahetakse saada jätkukoolitust iseenda isiksuse arendamiseks. Vanemad on jõudnud arusaamisele, et tore on ennast avastada ja muuta. Muututakse positiivsemaks, sallivamaks. Hoidvate ja mõistvate peresuhete arvelt leitakse aega iseendaga tegelemiseks.
Sageli on vanemad jõuetuseni kurnatud igapäevasest jagelemisest lastega ja abikaasaga, ämmaga, töökaaslastega jm.
Ei pea jagelema. On võimalik ka teisiti olukordi lahendada.
Seega perekoolitus on suhtekoolitus, mis annab oskusi ja teadmisi mitte ainult lastega, vaid inimestega suhtlemiseks üle-üldiselt.
