Anti Einpaul: "Perekoolitus toob perre meelerahu"
Kui põngerjas alatasa jonnib või teismeline uksi paugutab, tunnevad vanemadki teinekord, et mõistus kaob ja hing vahutab vihast. Perekoolitus võib aga kodused äikesepilved laiali ajada.
Kolmekordne Nobeli preemia nominent dr. Thomas Gordon hakkas USA-s 1950. aastal äri-, tööstus- ja valitsusorganisatsioonidele juhtimisalaseid koolitusi korraldama ning avastas tosin aastat hiljem, et tema meetodi järgimine võib tuua silmapaistvaid muutusi ka peresuhetes. Meetodi keskseteks märksõnadeks on vastastikune lugupidamine, aktiivne kuulamine, adekvaatne enesekehtestamine ja võit-võit konfliktilahendused. 2004. aasta juulist on perekoolitusühing Sina ja Mina Eestiski läbi viinud Gordoni perekooli kursusi.
Juhendatavast juhendajaks
Kahe tütre isa Anti Einpaul osales Gordoni perekooli kursusel 2006. aasta kevadel ja leiab, et see on üks parimaid asju, mis ta elus peale abiellumist on juhtunud – koolitus andis palju kasulikke praktilisi näpunäiteid selle kohta, kuidas elada nii, et saaks oma elu ja suhetega võimalikult rahul olla. Nüüd on Einpaul Gordoni perekooli juhendaja.
Einpaul viitab, et Gordoni perekooli võiks minna, kui elus tuleb ette suhtlemist lastega - midagi kasulikku leiavad endale nii need noored, kes alles hakkavad peret looma kui ka need, kellel on juba vaja koos elada teismeliste ja nende väljakutsetega.
«Üks näide tuleb pähe: Kui ema avastab, et ta käitub mingis olukorras oma lapsega just samamoodi nagu tema ema kunagi temaga käitus - ehkki ta mäletab, et on omal ajal lubanud, et kui tema kord lapsed saab, siis tema küll nii tegema ei hakka,» räägib ta sellest, kuidas ära tunda, et Gordoni perekoolist võiks abi olla.
Kõiki probleeme koolitustel ei lahendata, märgib Einpaul siiski. «Aga paljudel juhtudel saab siit nippe, kuidas probleemide tekkimist ennetada või nendega hakkamasaamist palju kergemaks muuta.»
Viimasega on nõus ka Andres Kuura, kelle suunas koolitusele abikaasa. «Juhendaja
poolt välja käidud mõtted ja tõed olid tegelikult tuttavad - ma olin selliseid mõtteid juba mõelnud küll, kuid polnud neid enda jaoks niimoodi selgelt ära sõnastanud,» tõdeb ta. «Selle perekooli kaudu õpetatavad teadmised kuluvad marjaks ära igal juhul - oma lähedastega hoolivalt ja arusaadavalt võiks ju suhelda igaüks. Empaatia ühelt poolt ja iseenda tunnetest-vajadustest rääkimine teiselt poolt annab peres meeldivalt tasakaalustatud tulemuse.»
Efektiivne suhtlemine
«Gordoni perekoolis õpitud tehnikad ei nõua mingit konkreetset probleemi - nad aitavad igaljuhul, sest olenemata probleemist on lahenduse üks osa alati efektiivne suhtlemine,» nendib sõprade soovitusel koolitusel osalenud Kaido Kubri.
Kubri sõnul oli koolitusel kõige ootamatum see, et soovituste rakendamisega ei saanud ta päris nii libedalt hakkama kui oleks esialgu arvanud. «Soovitused olid iseenesest kõik väga lihtsad, aga varasemad harjumused olid visad lahkuma,» tõdeb ta ja lisab, et professionaalne juhendaja ning nädalast-nädalasse meeldetuletused grupis aitasid õpitut tulemuslikult kinnistada.
Kuura sõnul on sellise koolituse plussiks ka see, et koolitaja on võõras inimene, kellele on lihtsam südant puistada teades, et teineteisega ilmselt pärast koolitust kohtuda ei tule. Teiseks tuleb võõrale oma mõtted ja taustainfo arusaadavalt edasi anda, mis iseenesest juba tagab nende mõtete iseenda jaoks selgeks mõtlemise.
Perekoolis kuuleb ka teiste mõtteid ning situatsioone elust, nii saab Kuura sõnul teiste vigadest ja kogemusest õppida. «Ja muidugi juba see aja maha võtmine - argipäevas ju seda aega naljalt ei jagu, et lihtsalt lakke vahtida ja elu üle järgi mõtelda. Seal on aga see aeg juba selleks reserveeritud,» sedastab ta.
Anti Einpauli hinnangul on meie kultuuris üldiselt levinud palju suhtlemismustreid, mis lähemalt vaadates ei toeta omavahelist head läbisaamist - vanemad keelavad ja karistavad, õpetavad ja juhendavad oma lapsi ikka ja jälle viisidel, mis sisaldavad endas palju suhtlemistõkkeid. Neid teadvustades on aga tema kinnitusel võimalik paljusid suhtlemisest tekkivaid probleeme üllatavalt kergesti ära hoida.
Kuidas siis elada nii, et peres oleksid kõik õnnelikud? «Igaüks saab sellesse panustada omal ja temale jõukohasel viisil teadvustades endale, millised on ühiselt jagatavad väärtused ja kuidas neid toetada,» kõlab Einpauli vastus.
(Postimees, Koolituse Extra 24.05.2011)