Kuidas tõestada perevägivalda kui ise pole juures olnud ja näinud?
Minu ema väitis minu õele et mina sülitasin talle näkku.Minu ema väidab minu õdedele ja teistele et mina olen vägivaldne.Olen 30 aastane.Millega mu ema tõestab et mina sülitasin talle näkku ja millega ta tõestab et mina vägivaldne olen kui pole pealt nägiaid.Minu ema jutu usutakse.Minu ema ütleb mullr debiilik kas tema poolt on see hästi öeldud.Ja mis õigusega võib minu ema karjuda täiskasvanut inimese peale?Palun öelge kuidas saaksin nii et mind teised kuulaksid.Kõik leiavad et minu jutt on JAMA,Jabur ,Jura.Mõtlesin et kuna on mõistlik last lasteaeda panna.Minu isa ütles mulle et kui ma oma vanemaid ei kuula ma olen hull.Minu lapsel Pärilik haigus mille Tõttu ta lasteaias käia ei saa.Olen arstiga rääkinud.Õnneks jäi minu ema vait selle kohapealt .Minu laps on saanud päris palju vereülekandeid.Teised ei kuula mind!Mida teha??????
Peate oma lapsega olema kodus, kuna tal on pärilik haigus, mis takistab tal lasteaias käia. Kui ma teist õigesti aru sain, siis elate koos oma vanematega, kellega teil on halb läbisaamine.
Halvasti ütlemised, karjumine...kui tunded keevad mõlemal osapoolel üle ja konfliktiga ei osata mõistlikul moel toime tulla, võibki see kasvada ja kasvada ning mingil hetkel võtta ootamatud pöörded ja suuna.
Olete olukorras, kus teie ema süüdistab teid enda vastu vägivallatsemises ning näkku sülitamises ning teie õed usuvad ema ning on pööranud teie vastu. Kirjutate, et keegi pole ema väärkohtlemist pealt näinud, ent ometi teda usutakse. Teiepoolsed selgitused ei ole leidnud vastukaja ja küsitegi, kuidas rääkida nii, et teid kuulataks?
Võtmeks avatud suhtlemisel on viis, mil moel ma teise inimesega räägin. Tuleks püüda leida sobiv rahulik hetk ning anda mõista, et soovitakse rääkida enda jaoks olulisel teemal. Rääkige sellest, mis on teid kurvastanud ja muretsema pannud ja ka sellest, milliseid tundeid tunnete ema suhtes. Soovitav on hoiduda süüdistustest, pigem väljendada oma tundeid ja vajadusi. Püüdke üksteist hoolega kuulata. Selleks rääkige kordamööda- algul räägib üks ja teine sõnastab kuuldu ümber, sinna midagi lisamata ega end kaitsma asumata. Kui üks osapool tunneb, et teda on mõistetd, annab sõna teisele ja protsess kordub. Seda niikaua, kuni olete teema lahti rääkinud ja saate hakata probleemile koos lahendusi leidma.
Kui teile tundub, et te mõlemad sooviksite (või oleks kergem/lihtsam) oma olukorda uurida kellegi asjatundja abiga, siis on teil võimalus pöörduda omavaheliste suhteprobleemide arutamiseks perenõustaja poole. Ehk on neutraalse kolmanda osapoole kaasabil lihtsam murejutte rääkida. Info: www.pereteraapia.ee
