Vist mina siin olla ei tohi aga palun vastata! Ma olen 10 aastane. Juhtus nii, et ma sain prantsuse keeles kahe, sest ma ei teadnud, et töö tuleb. Ema sai vihaseks ja küsis söögi ajal miks ma kahe sain. Selgitasin, et ma ei teadnud seda, sest olin haige sel päeval. Siis sain ma ka nelja inglise keeles. See oli minu viga. Nüüd täna kadus mul ujumis müts ja prillid ujulas ja ei tea kus need nüüd on. Need olid uued just ostetud. Ema enam ei pööra mulle tähelepanu ja ma iga õhtu voodisse minnes kuulen kuidas ta vennaga (kes on 7 a) naerab ja on rõõmus kuid minu tuppa tulles kustutab vaid tule ja mind "märkamata" kustutab tule. Iga õhtu nutan, sest ei tea mida teha. Palun aidake!
Mis ma peaksin tegema?
Sinu kurbus on mõistetav. Vahel juhtuvad halvad asjad järjest ja siis on vaja lähedaste mõistmist ja toetust. Ema ja isa ülesanne ongi lapsi mõista ja toetada, seda eriti siis, kui midagi on viltu läinud, nagu sa kirjas kirjutadki. Kuid vahel juhtub, et ka emad (või isad) ei tule toime, väsivad ära ja siis nad ei jaksa oma laste jaoks olemas olla, kuigi nad alati armastavad oma lapsi. Ehk on ka sinu emaga nii juhtunud: ta kindlasti hoolib sinust, kuid on pettunud ja kurb juhtunu pärast, võib-olla on tal ka mingid oma asjad halvasti ning ta muretseb ka nende pärast, ja miskipärast on ema valinud lahenduseks vaikimise ja sinust möödavaatamise.
Mina näen siin mitut võimalust, mis viiks lahenduse poole.
Võid proovida ise emaga juttu alustada, rääkida talle, kui kurb sa oled juhtunu pärast ja eriti selle pärast, et ema sinuga ei räägi. Kui sa ei julge juttu alustada, võid ka kaaluda, kas jätta emale näiteks kirjake, kus oma mõtteid ja tundeid kirjeldada.
Kui emaga jutule ei saa, siis oleks sul kindlasti vaja rääkida mõne täiskasvanuga, keda sa usaldad. Ma ei tea, kes need sinul on: kas isa, vanaema, vanaisa, tädi, ema sõbranna, õpetaja..., see peaks olema keegi, kellele julged oma muret rääkida. Koos saate mõelda, mida teha, täiskasvanu saab vajadusel olla sinu ja ema tüli vahendaja - ka suured inimesed kasutavad vahel kolmanda inimese abi, kui omavahel tüli lahendatud ei saa.