Kuidas võib nii olla ,et vanemad ,eriti siis ema võib suhte nii ära rikkuda oma vehele torkimisega.On mistahes tüli ,siis tema kohe olukorda lahendama ja sõimlema küll mind ja minu meest.Nüüdseks oleme juba peaaegu,et lahus ja ,kes teab ,mis veel ees ootab.Selline tunne,et jätta kõigi lähedastega suhtlemine ja elada ise ,st üksinda.Ehk on nii parem.Nende arvates elame valesti,ei oska lihtsalt elada.Jagavad omi nõuandeid ,millest kasu pole.Hetkeemotsioon on jah minna ja jätta kõik ja nautida rahu.
Olete pettunud ema ja teiste sekkumisest oma isiklikesse asjadesse. Kuigi vanemad võivad ju tahta head nõu anda, ei pruugi sellest aga üldse abi olla. Nii ka teil. Näib nii, et teie jaoks ei olegi mitte niivõrd keeruline olnud oma suhted mehega, vaid nende lähedastega, kes teid aidata püüavad ja liialt teie eraellu sekkuvad. Nüüd siis tundub, et vajate eelkõige rahu ja saada eemale kõikidest nõuandjatest ja kriitikutest.
Aega maha võtta ja püüda leida selgust iseendas, kõlab vahel tõesti väga mõistlikult ja miks siis mitte seda ka teha, kui näib, et just seda te praeguses keerulises olukorras kõige enam vajate. Aga peale seda, oleks ju hea, et samad asjad ei korduks ja saaksite ise teha selleks teadlikke valikuid.
Kui nüüd vaadelda veel teemat laiemalt, siis ilmselt ongi vahel raske seada piire ja reguleerida ise, keda ja mil määral soovite oma eraellu ja kellel on ligipääs teie muredele ja rõõmudele, kellega soovite enda jaoks olulisi asju jagada. Vahel vanemad püüavadki võtta väga oma mOlete ureks kõike, mis nende lastega toimub, isegi kui nad on juba täiskasvanud. Liiga osavõtlik olemine võib aga ka kasu asemel kahju teha. terav kriitika aga mõjub aga hoopis halvasti nii teie enesetundele kui ka usaldussuhtele kritiseerijaga. Vahe ongi selles, hoolida ja osaleda teiega seonduvas saab ka teisiti, nii, et see ka teile sobib. Praegu on nii, et teised püüavad teid aidata viisil, mis teid ei aita.. Veelgi enam, rikub ära suhted ka „aitajatega“.
Küllap olete ka püüdnud nende „vahele torkimisi“ vältida, kaitsta end ja eirata nende lahendusi. Kui aga nüüd teema rohkem päevakorral, siis ilmselt tuleb ka selgemalt väljendada, mis teile sobib ja mis teile mitte. On aeg anda märku ka seda, kui te ei vaja nõuandeid. Iseseisvuda ja eralduda vanematest on üks raske ülesanne, seda enam, kui seni on seotus olnud üsna suur. Eraldumine ei tähenda vaid omaette elamist, materiaalset iseseisvumist, vaid ka emotsionaalset poolt. Sellega tuleb leppida ka vanematel. Praegu võib olla oluline hetk muuta senist mustrist ja luua lähedane suhe mehega nii, et vanematel poleks õigust sekkuda. Nad võivad olla hoolivad teie käekäigu pärast, kuid peaksid suutma ka leppida sellega, et te ei kaasa neid ega jaga nendega mehega toimuvasse. Kõik suhteprobleemid lahendate vaid asjaosalisega ja kolmandatel inimestel pole õigust sekkuda. Andke selgelt teada, mis teile sobib aj mis mitte ning seda, kui abi vajate, siis ise küsite. Kui see tundub teile vastvõetav, siis jätke vanematele teile sobiv roll osaleda teie elus, sest nad ju vajavad tunnet, et nad on teile olulised. Keskenduge oma suhetele mehega, hea kindel suhe temaga, aitab teil toime tulla kõikide teste raskustega.
Kui võtate aja maha, siis proovige hiljem teisiti. Vanematega on ju hea siiski head suhet hoida. Nende lõputu vältimine pole ilmselt parim lahendus. Teie saate otsustada, kui palju võimaldate oma vanematel oma ellu sekkuda. Andke hoolivalt teada, et nüüd saab teisti olema ja arutate oma probleeme mehega ise. Tänage vanemaid, kui nad soovivad nõu anda, kuid öelge ka, et valikud ja otsused teete ise.
