Mul on 14 a poeg (saab paari kuu pärast 15). Ta on olnud alati ideaalne laps oma väikeste kiiksudega. Ta on/oli õrnahingega, teistega arvestav ning oleme olnud väga lähedased. Koolis on ta olnud hea õpilane ning väga kohusetundlik.
Eelmisel suvel (kui ta hakkas saama 14) tekkis talle tüdruksõber. Nad on ühevanused, mõlemad rahulikud, head õpilased ja parajad draama tekitajad.
Sügisel alustas mul poeg taipoksi trenniga. Ta on selles päris hea ning treener suhtus temasse siira usuga,et tulemas on hea fighter. Trenn, mis esialgu pidi olema vaid üks füüsiline tegevus, muutus ülioluliseks. Paar kuud trenni ning ta läks võistlema. Vastane oli kogenum ning poeg kaotas. Sellest hetkest alates on läinud kõik allamäge. Kui esimesel veerandil oli keskmine hinne tunnistusel 4,1 , siis teisel veerandil oli see 3,6 ning nüüd kolmandal veerandil oli ka esimene 2 tunnistusel. Muidu õrn ning tundlik poiss on täis viha ja kurjust. Ta muutus õelaks muuhulgas ka oma tüdruku suhtes. Süüdistab,et tüdruk rikub ta elu, lämmatab ning ei lase olla. Mind süüdistab kõiges mis halvasti ning õpetajaid ka, loomulikult. Ta näeb kõiges enda ründamist. Esimene mõte ükskõik mis kontekstis on negatiivne. Maailm pöörlebki ainult selle ümber kuidas keegi talle halba tahab. Lisaks sellele on pärsitud ka trenn. Alates jaanuarist on tal tervisehädad ja need ei lase tal trenni teha. Kogu oma vaba hetke veedab ta internetist taipoksi videosid vaadates. Tüdruku jättis ta paar nädalat tagasi maha. Esialgu jutuga,et teevad suveni pausi, sest tal vaja oma asjad korda saada, kuid nüüd ta ütleb,et ta ei taha temast midagi teada, et tüdruk alahindab ning mõnitab tema spordiala jne. Nii minule kui ka tüdrukule tuli tema selline äkiline kurjus ootamatult. Tüdruk tahtis teada mis juhtunud on ning proovis seletada,et ta ei vihka ju tema spordiala vaid on mures vigastuste pärast - selle eest sai ta suure sõimu ning mõnituste osaliseks.
Olen ise mõelnud,et ilmselt peaks minema temaga psühholoogi vastuvõtule. Aga kuidas ma kodus teda veel enne aidata saaksin? Ma olen rääkinud talle pidevalt,et tal on ümber nii palju armastavaid inimesi ja keegi ei taha ju talle halba. Mina ei vaata päevikut selleks,et otsida kuhu ta kahed peidab jne. Õpetajad ei ole koolis selleks,et temasse halvasti suhtuda. Vastupidi, õpetajad väga kiidavad tema olemust, aga ta peab õppima! Samuti on mul kahju noorest tüdrukust, kes ilmaasjata mõnitatud sai. Kuidas panna poega mõistma, et ta tegi liiga? Ega ma ei eeldagi,et nad nüüd igavesti koos on ja suveni võetud paus tundus üks esimesi mõistlikke otsuseid üle pika aja. Aga sellele järgnev kurjus?
Mure oma teismelise poja käitumise drastilise muutumise pärast viimase poole aasta jooksul on arusaadav. Varem heatahtlik ja kohusetundlik,- nüüd vaid kõiki ja kõike süüdistav ja negativistlik, õppimisest mittehuvituv. Erinevus on tohutu!
Kas murdeealise kogu olemuse muutus sai tõuke teie poolt kirjeldatud kaotusest taipoksi võistlustel, või on tegu lihtsalt murdea eripäradega, teismeea kriisiga, - raske öelda.
Lapsevanemana on abistav, kui mõistame, et teismelise lapse mina-pilt alles kujuneb välja ning seetõttu käituvad nad vastandlikult, ehk liiguvad mingi omaduse teljel ühest äärmusest teise, näiteks: vajab sõprade gruppi, kuhu kuuluda, et saada kinnitust teistelt oma identiteedile; teisalt võib tõmbuda üksindusse, et mõtiskleda ja unistada; võib olla liigutatud kodututest loomadest, ehk on tundlik ja sensitiivne; teisalt käituda hoolimatult (öelda halvasti õpetajatele, vanematele); avatud suhtlema eakaaslastega, ka teiste täiskasvanutega väljastpoolt kodu; teisalt oma vanematega suhe võib olla vägagi introvertne ja piiratud jne.
On teada, et pärispuberteet, 12-13- kuni 15-16-aastastel noortel on kõigi jaoks raskeim aeg. Kuna rõhk on sel etapil füüsilisel ja seksuaalsel arengul, käituvad nad, nagu oleksid arengus tagasi läinud. Kuna teismelise aju areneb (otsmiku- ja kiirusagarad, millised vastutavad analüüsi - ja empaatiavõime ning enesekontrolli eest), siis nooruk neid aju osi sel perioodil ei saa kasutada ja olukordades, mis eeldavad analüüsi ja järelemõtlemist, reageerib ta impulsiivselt ja hetke-emotsioonide ajel (ebaadekvaatselt ja ehk ennastkahjustavaltki). Muutusi toimub nii palju ja intensiivselt, et noor ei halda seda ning väljenduda võib see üleminekuea psühhootilistes reaktsioonides – tekivad hirmud, foobiad, sundkäitumised, depressiivsus. Normaalne on kurbus- ja üksildustunne, meeleolu kõikumine.
Vahel võibki nii olla, et teismeea kriisi on raske eristada depressioonist, kuna sümptomid on sarnased. Enesehinnanguprobleemid ja muretsemine oma suutmatuse pärast suurenevad ajutiselt noorukieas sageli ka normaalse arengu käigus, kuid depressiooni korral lisanduv lootusetus ja abitustunne alandavad enesehinnangut veelgi. Sümptomid on ebamäärane rahutus ja keskendumisraskused, impulsiivsed raevuhood ning vähene pettumuste talumise võime. Sümptomite hulgas võib olla ka saavutusvõime alanemine, kontaktidest tagasitõmbumine, väsimus ja mitmesugused somaatilised vaevused.
Õige diagnoos on aga efektiivse ravi põhieeldus, mistõttu psühhiaatri ja/või psühholoogi poole pöördumine on äärmiselt oluline, nagu ka ise oma kirjas välja tõite.
Võiksite pöörduda näiteks psühhiaatria- ja psühhoteraapia keskus Sensus poole: www.sensus.ee
Sealsed spetsialistid tegelevad ka noorukite depressiooniga. Perekeskus Sina ja Mina nõustajate hulgast võite samuti leida oma pojale aitaja, vaadake: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/noustaja-vastuvott/
Küsite, mida kodus vanemana saaksite teha -aidata saate teda eelkõige südamega kuulates, ehk aktiivselt kuulates. See on suhtlemisoskus, mis tähendab, et kuulate oma poega ning annate talle tagasisidet kuuldust, ilma omalt poolt midagi lisamata, oletamata, lahendusi pakkumata. Sellisel moel kuulates/aidates mõistab ka teismeline ise paremini toimunut ning tasapisi jõuab ka lähemale võimalike lahenduste leidmisele. Kindlasti julgustage noort ennast pakkuma lahendusvariante välja, võite küsida, kas ka teie tohite kaasa mõelda- alles siis, kui teismeline soovib teie nõuandeid, võite seda luba delikaatselt kasutada.
Toetavast ja aktiivsest kuulamisest saate lähemalt lugeda:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
