Olen murest murtud ema. Isa ja tütre vaheline võitlus on läinud lausa üle mõistuse. Isa alustab oma kasvatustööd tütre õigele teele suunamiseks tavaliselt alati siis,kui ta on naasnud koju peale sõpradega napsitamist ja ebakaines olekus. Tütar on 18-st aastat vana ja koos temaga elab ka meil tema alla 2-aastane poeg. Tütar ise veel õpib. Väike põnn käib juba lasteaias.Tema sinna viimine lasub vanaema ja vanaisa õlul samuti ka õhtuti kodus tema hoidmine,kuna me käime vahetustega tööl. Tütar tuleb koolist ning väidab, et on väga väsinud ja heidab lihtsalt magama. Ei tunne huvi oma lapse vastu kuidas temal ka läheb, ei korista tema asju, ei tunne huvi kas ta on söönud. See kõik on nagu vanavanemate asi.Selle juures on halb asi see, et miks isa püüab tütart ringi kasvatada alati joobes olekus ja jõuga ja kusjuures tütre sellises käitumises süüdistab ta mind ning lõpptulemuseks on see, et ta käsib tütrel asjad kokkupakkida ja ära minna ja ähvardab temalt kohtuga hooldusõiguse ära võtta. Mina ise hakkan selliste tülide ajal alati nutma. See tuleb kohe iseenesest ning tütar hakkab siis alati mulle halvasti ütlema, nii et ma olen kogu aeg nagu kahe tule vahel. Ma ei oska enam mida edasi teha. Kuidas ma peaks käituma tütrega ja kuidas tema isaga. Praegu peaks olema meeldiv jõulude ootusaeg aga mina olen hoopis murest murtud. Aidake!!
Saan aru, et olete segaduses, kuna satute oma mehe ja tütre vahelistesse konfliktidesse. Mõlemad hakkavad ka teile halvasti ütlema ja see muudab teid abituks ning ajab nutma. Teie laps on saanud noorelt emaks, mis on toonud kogu perele uued rollid. Teie oma mehega olete saanud vanavanemateks. Kuna aga teie tütar õpib ja te olete võtnud vastutuse lapselapse kasvatamise eest, siis olete taas justkui noored vanemad. Teie mees paistab olevat korraga nii noor isa kui ka mees, kelle tütar hakkab pesast välja lendama. On loomulik, et see tekitab segadust. Kui rollid on ebaselged, siis tekivad suhetes ka pinged.
Esiteks tahan ma öelda, et kui teie mees hakkab tütart ebakaines olekus õhtuti „õigele teele suunama“, siis seda ma nimetaksin küll emotsionaalseks või vaimseks vägivallaks ja kindlasti mitte kasvatamiseks. Kasvatamise aeg on ammu möödas. Teie lapsest on saanud noor naine, kes on emaks saanud ja teile lapselapse sünnitanud. Hoolimata keerulisest olukorrast on vaja teie tütrel leida jõudu, et oma elu alustada. Soovitan konsulteerida mõne perenõustajaga, kuidas leida parimaid viise tütre jõustamiseks. Usun, et teie mees tajub, et on vaja muutust ja antud olukord ei ole parim kellegi jaoks, kuid selleks muutuseks on vaja leida õige viis. Emotsionaalne vägivald ei ole seda kindlasti!
Vanematena saate te toetada oma tütart, et ta oleks valmis ühel päeval iseseisvat elu alustada. Paistab, et kuna ta sai lapse nii noorelt, olles ise alles teismeline, siis on tal raske võtta ema rolli oma lapse suhtes. See, mida teie saate teha on arutada oma tütrega tulevikuplaane. Ütlete, et tütar on väsinud ega jaksa peale kooli lapse eest hoolitseda. Võiksite uurida, kas tegemist võib olla depressiooniga. Depressioon on haigus, mille puhul ei olegi energiat ja meeleolu on halb. Nii nagu igat haigust, nii tuleb ka depressiooniga pöörduda arsti poole ning seda ravida. Depressiooni raviks võib olla vaja ravimeid, kuid väga soovitatav on lisaks ka pereteraapia, mis aitaks rolle selgitada ning vastutust jagada mõistlikul viisil. Uurige, kuidas teie tütar end tegelikult tunneb ja mida mõtleb? Mida vajab ja kuidas oma tulevikku näeb? Kui arvate, et tegemist võib olla depressiooniga, siis peaks tütar pöörduma oma perearsti või mõne psühhiaatri poole.
Lisaks saate teie mõelda enda ja oma paarisuhte toitmise peale. Mida rohkem on teil isiklikult energiat ja rõõmu ning mida rohkem hoolitsete oma paarisuhte eest, seda vähemaks jääb peres pingeid ning see on ka hea eeskuju tütrele tulevikuks. Võite mõelda, kuidas läheb teil isiklikult? Mida tahate teha? Mis teid rõõmustab? Mida teete mehega koos? Mida olete varem teinud? Mida teile meeldib koos teha? On oluline, et te ei võtaks liigset vastutust lapselapse eest, sest sel juhul pole teie tütrel ema rolliks ruumi. Loomulikult ei oska ta nii noorelt kõike ise teha, kuid ta peab saama võimaluse katsetada ja teha omal viisil asju. Kui ta saab teie käest küsida, siis on kõik hästi. Te võiksite oma mehega planeerida õhtuseid tegevusi, et teil endal oleks rõõmu oma paarisuhtest ning tütrel põhjust ema roll endale võtta.
Kokkuvõtteks ütlen, et kirjutasin siia mõned mõtted ja soovitused, kuid usun, et see olukord on teie kõigi jaoks üsna keeruline ning seetõttu soovitan väga pöörduda perenõustaja konsultatsioonile. Pinged võivad väheneda kiiresti, kui suhted ja rollid saavad selgemaks. Vahel on vaja selleks neutraalse spetsialisti pilku ja abi. Meie perekeskuse nõustajad leiate siit: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/noustaja-vastuvott/ ja üle Eesti töötavate pereterapeutide kontaktid on siin: www.pereterapeudid.ee
