|
Ann
Külaline
|
|
Postitatud 24.05.2012 kell 13:37
|
Selline postitus oli mul tehtud siis kui õde oli 13. Siis tegin linnukese kasti et soovin vastuseid saada ainult perekeskuse spetsalistilt. Nüüd aga ootan huviga kommentaare inimestelt/noortelt endalt, kuidas toimida olukorras. Õde on nüüd 14. Kooli ei taha käis (jääb istuma see aasta), kolinud on isa juurede (kuigi emal on hooldusõigus),sest seal on talle vaba liikumine lubatud iga kell ja iga päev, valetab pidevalt vanematele ja mulle. Vanemad helistavad meile (vanematele õdedele kui on jälle mingi pahandus, et ajage korda, pange mõistus pähe. Temaga rääkides on ta väga mõistlik neiu, saaba aru et kool on oluline ja et kõik sõbrad pole väga head ja tõmbavad pahandusi kaela kuid ei suuda siiski sellest seltskonnast eemalduda. Tunneb puudust toredast ja mõistvas perekonnast- emas ja isast. Kuidas ma aitan oma väikest õde kui mu vanemad ei muutu ja ei saa ise aru et nad midagi valesti teevad!
Mul on 13 aastane õde, kes elab koos emaga. Ema ja isa suhted väga kehvad, ema kaebas isa kohtusse, nõuab pidevalt rahasi. Õde määrati kohtus ema hoole alla aga kodune olukord väga keeruline, ema närviline, tööd ei ole, pidev rahulolematus kõige suhtes mida õde teeb, reeglid on karmid kuid väänatakse neid pidevalt kui emal endal vaja kuhugi oma uue elukaaslasega minna, siis saadetakse õde isa juurde, isa üpris napsilembeline ja purjus peaga mitu korda õele öelnud et miks sa siin oled kui ma su emale maksan raha. Õde kasutab ära et ema ja isa omavahel ei suhtle ja valetab pidevalt kus on ja mis teeb, telefonile ei vasta.Polutseiga on tekkinud probleemid ja koolis käia ka ei taha. Isa väidab, et tema on nii vana ja tema ei jaksa enam last kasvatada, ema ütleb et ei jaksa enam, elu väärtushinnangud on neil mõlemil kuidagi väga paigast ära ja rohkem mõeldakse endale kui sellele 13 aastasele lapsele kes vajab ka veel üles kasvatamist, ise ole 23 aastane ja elan alukaaslasega 1- toalises korteris, olen mõelnud mitu korda õe enda juurde võtta aga ruumi väga vähe. Olukord hakkab juba ülekäte minema ja õde ei allu üldse enam keeldudele ja käskudele ja mõistlikust justus ei tee ka välja. Mida teha ??? Kas peaks ikkagi oma elukaaslaseda rääkima ja ta enda juurde võtma, et saaks pakkuda talle stabiilsemat ja turavlisemat kodu kui tal praegu on. Vanemad on meil ülikriitilised ja väga harva rahul üldse millegagi, õde saab pidevalt kodus ainult möliseda ja rahul ei olda millegagi, ise elasime teiste õdedega selle üle kuid suhted vanematega sellest palju kahju saanud ja nüüd see meie pesamuna nii raskes olukorras, näen, et tal on raske ja pidevalt ütleb, et ei taha enam kodus olla!!! Pikk tekst ja keeruline ka aga äkki oskate aidata ??
|
|
