Mu 17-aastane tütar suhtleb endast kümmekond aastat vanemate meestega. Esimene poisssõber oli tal ka 8 aastat vanem, siis kui ta oli ise 15, mees oli 23. Tore noormees oli ja ma ei pööranud vanustele nii suurt tähelepanu, kuigi tean, et oma süütuse kaotas ta just sellele mehele.
Nüüd aga olen väga mures, sest "käib" ta juba kolmanda mehega. Teine oli tal lühikest aega, temast 12 (!!) aastat vanem ja nüüd kolmas on 27-aastane.
Ma ei oska seisukohta võtta ega tea isegi seda täpselt, mis mulle muret valmistab. Ei tahaks veel vanaemaks saada, tahan, et tüdruk ikka koolidega ühele poole saaks ilusti, tahan, et tal oleks eakohane suhe, mitte et ta noorelt perenaiseks peab hakkama - vanemad mehed ju seda otsivad
Mehega oli meil väga harmooniline suhe ja mees oli fantastiline isa kuni eelmise aastani, mil ta õnnetult surma sai. Vanemad mehed hakkasid tütart huvitama juba varem - no olen kuulnud, et kui isaroll nõrk on siis tüdrukud otsivad nagu asendust või nii...
ka minu esimene elukaaslane oli 11 aastat vanem.
Ei kahetse temaga koosoldud aega ja lahku läksime mitte vanuste vaid tema alkoholiprobleemi pärast.
Et siis vanused ei pruugi midagi eriti näidata, aga muidugi ei ole eriti tore, kui piigal need mehed vahetuvad - omavanustega pole see muud kui käimine ja üpris tavaline, vanemate meeste puhul on tegu teatud tüüpi tüdrukuga (seda siis ühiskonna meelest, mitte minu). Raske on aga, kui sul juba "kuulsus" juures...
