Mul on suur mure oma teismelise tütre pärast. Ta on 16 aastane ja elas paar kuud tagasi üle oma esimese tõsisema lahkumineku. Endisest jutukast neiust on saanud täielik vastand. Ta istub oma toas, kuulab muusikat ja loeb õhtud otsa. Ega ma ka täpselt ei tea mis ta seal teeb aga ta toob üle päeva uusi raamatuid koju. Kui ma olen üritanud temaga rääkida siis ütleb, et tema elu on läbi. Teda ei huvita enam miski. Ta jättis pooleli võrkpalli trenni ja aeroobika. Televiisorit ka ei vaata, õieti ei söö, hinded on langenud. Mida teha?
Lahkuminekud on tugevaid emotsioone tekitavad sündmused, nii noortele kui ka täiskasvanutele. Kindlasti vajab sellisest kogemusest ülesaamine aega. Emotsioonide jahtumine võtab aega vähemalt mõned kuud.
Samas tundub mulle, et Teie tütar on juba leidnud mõned lahendused kuidas lahkuminemisest ülesaada. Muusika kuulamine ja raamatute lugemine aitavad tal kogetut läbitöötada ja mõelda juhtunu üle.
Teismeiga on seotud vastandlike tunnete, pettumuste ja armumistega. Üksinda olemise vajadus on samuti teismelistele väga oluline. Rääkima sundida ei saa kedagi, samas võib siin palju abi olla aktiivsest kuulamisest ja lihtsalt mõistmisest. Vahel on isiklikest asjadest raske rääkida vanematega, siin võib abiks olla ka koolipsühholoog, treener, sõbranna.
Kui rääkida huvi puudusest varasemate tegevuste vastu, siis televiisori vaatamine on ilmselt asendunud raamatute lugemise ja muusika kuulamisega. Tugevate tunnetega osadel inimestel kaob söögiisu, osadel tekib suurem söögiisu. Hinnete langemine on märk sellest, et peas on palju mõtteid mis segavad õppimist.
Alustada võiks aktiivsest kuulamisest ja võimalusel soovitada tütrele ka psühholoogi juurde pöördumist. Lisaks soovitan veel kodulehte www.amor.ee. Sellelt kodulehelt võib Teie tütar ka ise abi leida ja osadele küsimustele ka vastuseid.
