Ma olen 13 aastane ja mul on ka noorem õde. Asi on sellest, et mu ema....käitub nagu teismeline. Mõnest suuremast probleemist ei pruugi ta isegi et väljagi teha, kuid seevastu väiksemate probleemide pärast endast välja minna ning puhub neid suuremaks kui need tegelikult on. Kui me kogemata midagi tüli käigus mainime, et ära käitu nii nagu viie aastane, siis ta solvub ja lööb ukse kinni. Ta võib siis terve päeva teeselda, et meid pole olemas ja a la": Tehke ise mis tahate, minge isa juurde (ise elab mujal) kui ei kõlba. Mis te arvate et ma olen mingi kalts siin" jne. Mida teha? Ma saan aru, et peaks rääkima või nii, kuid kui ta solvub selle peale siis oleks nagu patt midagi untsu keerama hakata. Ta on lõvi tähtkujust ja see annab tunda.
Sinu kirju oli väga huvitav lugeda. On tore, et oskad asju nii täiskasvanulikult näha
Kuid saan aru, et mure on tõsine. Pole kerge olla emaga, kes käitub nagu teismeline ja on nii muutliku meelega. Kuid on näha ka, et Te armastate teineteist ja saate seda üksteisele öelda.
Miks täiskasvanud on vahel nagu lapsed? Või miks nad ärrituvad, pahandavad, õiendavad, solvuvad? Enamasti on sellise käitumise taga mõni mure (mis ei pruugi üldse olla seotud sinu või su õega), väsimus, ebakindlus või mõni muu negatiivne tunne. Mida siis teha?
Võiksid proovida kasutada aktiivset kuulamist. Ühesõnaga- proovid panna ennast ema "sussidesse" ja siis mõelda, mida ta tunda võib. Näiteks võib ta olla väsinud, tüdinenud, segaduses. Igatahes ei ole tal hea olla. Seda tunnet võiksidki talle tagasi "peegeldada" öeldes lihtsalt "Sa oled väsinud", "Sa oled pahur" jm. See pole tegelikult keeruline, sest need peegeldused ei pea pikad olema. Küll aga aitavad natuke maha rahuneda. Sama nippi võid kasutada isegi õega ja sõpradega. Peamine, et ise rahlikuks jääd.
Natuke tundub ka, et su ema on ebakindel ja arvab äkki, et ta pole piisavalt hea ema. Vanemad päris sageli mõtlevad nii, aga millegipärast ei ütle seda oma lastele. Küll aga võid sina emale öelda näiteks nii "Sulle tundub äkki, et sa pole hea ema? Kuid minu jaoks oled sa ikkagi parim. Armastan sind" . Või siis öelda midagi muud, mis sulle ema juures hästi meeldib ("Mulle meeldib, et sa oled..."). Igaüks tahab ju enda kohta head kuulda
Kui aga ema ütleb, et sina tead rohkem kui tema (ka see on ju märk ebakindlusest), siis võiksid meenutada, mis asju tema jällegi sinust rohkem teab. Võib olla on ka mõni teema, mis teid ühiselt huvitab, kuid te pole seda veel avastanud. Niiet räägi sina talle, mis sind huvitab ja küsi, mis teda huvitab.
Üks mõte veel, kuidas elu põnevamaks ja pingevabamaks teha. Tee emale ettepanek, et panete kirja kõik ideed, kuidas koos vaba aega veeta. Võtke ka õde kampa. Kirja lähevad KÕIK pähe tulevad ideed ja neid esimese hooga ei tohi hinnata ega öelda "oi seda ei saa ja toda ei saa". Kõik kirja ja alles siis vaatate koos üle, mis teile kõigile sobiks. Vahel võib sealt väga lahedaid mõtteid saada, et mida koos teha. Peaasi, et ideede leidmise ajal kõik ikka heas tujus oleks
