Tere! Meil selline mure, et 14 aastane poeg ei taha kodus olla. Mure hakkas tekkima vaikselt, kuid järjepidevalt. Eelmine veerand hakkas ta koolist puuduma. Rääkisime temaga sellest. Kuid tulemusi ei olnud. Vestlemise ajal oli ta kõigega nõus, arutas ise, et kindlasti tuleks hakata jälle koolis käima. Kuid kui asi jõudis tegudeni, viisid jalad teda koolist mööda, sõprade juurde. Klassijuhataja üritas leida temaga ühist keelt, kuid samuti asjata. Käisime psühhaatri juures konsultatsioonis, kes ütles, et tähelepanu hälve.
Tuli koolivaheaeg ja ta praktiliselt jooksis kodunt minema- sõpradega olema, kaubanduskeskusesse aega veetma. Oleme käinud mitmel korral seal, teda koju toomas. Täna helistas tema tüdruksõber, et poiss ei tahagi enam koju tulla. Ärgu me teda enam taga otsigu. On elus ja terve, kuid koju ei tule. Ainult kooliasjad võttis kaasa. Olen abitu, ei oska mingit seisukohta enam võtta. Mis saab edasi. Kui keegi on olnud sarnases situatsioonis, jagage palun oma kogemusi!
Sellele vanusegrupile on väga iseloomulik, et eakaaslased (nende arvamused, soovid, huvid)seatakse esikohale. Antud juhul on noormees võtnud endale täiskasvanufunktsioonid enne kui täiskasvanuiga käes (paarisuhe, sõltumatus). Kui me vaatame seda nüüd eakaaslaste grupi arvamuse seisukohalt siis - teistega võrreldes täiskasvanulikum elukorraldus (mis võiks olla nt paarisuhe, tööl käimine jms) - siis need kõik on omamoodi trumbid ja tagavad eakaaslaste seas teatava positsiooni.
Veenmine, et nooruk tuleks tingimata koju näib olevat antud kirjelduse põhjal tulutu. Mida kindlasti on selles olukorras võimalik teha, on anda lapsele mõista et kodu on alati olemas ja ta on sinna oodatud. Sellises vanuses elatakse armuasju väga valulikult üle, seega kui peaks juhtuma et tütarlapsega suhe ei laabu, siis oleks koht kuhu tulla. Üks võimalus oleks teha praeguses asjade seisus kokkuleppe, millekohaselt määratleb poiss oma elukoha siis mujal; kuid kindlasti jätkab õpinguid, mis on tema tuleviku seisukohalt väga oluline. Teisisõnu anda edasi sõnum: kui soovid olla iseseisev, siis me toetame sinu valikut; kuid sinu valikuga kaasneb ka vastutus. Kindlasti peaks veenduma, kas kindel elupaik, kus on tagatud kõik eluks tarvilik (toit, pesemisvõimalused jms) ikka eksisteerib.
Vanemate poolne hinnanguvaba ja toetav suhtumine (mis laste osade valikute korral võib osutuda vägagi keeruliseks) on murdeealise eneseotsija/tõestaja jaoks oluline ressurss. Ressurss, mida läheb vaja sellel hetkel, kui tuleb kogemuse põhjal arusaamine, et on tehtud ennatlike ja mõnikord ka rumalaid otsuseid.
Kindlasti pole tekkinud olukord ja ka sellele siinkohal pakutud käitumismuster ideaalne. Kuid seda kirjeldust lugedes tundub, et pole võimalik aheldada last kodu külge seda suuremaks võib osutuda surve ära minemiseks.
