hundu
Külaline
|
Postitatud 21.04.2006 kell 19:55
|
Et asi ühekülgseks ei läheks, annan teada, et minul on küll ämmaga vedanud. (Lihtsalt selles mõttes, et elu Maal on siiski võimalik). Kusjuures oma vanematega on küll raske suhelda, nad eluaeg omavahel tülitsenud ja see jätab jälje. Aga ämm on mõistlik ja arukas, ennast peale ei suru, aga lapsi hoiab rõõmuga ja lastele ka meeldib. Ka muidu on tore läbikäimine. Mingeid hirmsaid pedagoogilisi vaateid tal ka pole. Täitsa veider, tavaliselt emad viivad lapsi rohkem oma ema juurde, kuid meil on ämm see põhivanaema. Eks ta ela ka ligemal. Tõsi, me ei ela koos, kuigi suhtleme pidevalt. Aga arvan et saaks ka koos hakkama. Suvilas suvel kuu aega pole mingi probleem. Vahel mõtlen, ma oleks ämma-äia näol omale nagu teised vanemad saanud. Päikest.
(Ma ei eita teiste inimeste tõsiseid probleeme.)
|
|
orav
Külaline
|
Postitatud 28.04.2006 kell 14:47
|
ja kas tead - ka minul on täpselt samamoodi ämm on veel eriti mõnus inimene ))
|
|
mamma
Külaline
|
Postitatud 28.04.2006 kell 21:14
|
minu esimese armastuse ema oli super... alati sõbralik, hoidis mind tohutult - kiitles ikka, et ma tal nagu tütar, keda tal endal kunagi polnud (2 poega), iial ei toppinud oma nina meie asjadesse, aga oli alati olemas.
seadusliku ämmaga nii hästi läinud pole, aga no - temal oma elu ja meil oma. Lastelaste vastu võiks huvi rohkem tunda, sest tema kaotab sellest, et eemale hoiab. Temal pole aega, peal on teine noorus ja elamine iseendale. Muidu huvi ei tunne, aga kui räägime mingist plaanist (a la töökoha või elukohavahetus) siis saame loengu, et niikuinii me mujal hakkama ei saa ja siis linna tagasi ikka väga raske tulla jne. Esimese lapse saime ka mänguasjaks endale või siis selleks, et meest sõjaväest ära saada või siis veel mingil imelikul põhjusel. Teisest rasedusest lihtsalt ei räägita - nagu oleks see tüütu probleem, mis vältides ehk iseenesest kaob. Eks vahel on kurb küll, mulle meeldib inimestega hästi läbi saada, kuid mis teha. Hakkan vaikselt juba harjuma, et lapsel üks vanaema-vanaisa ja et kõigest ei räägita kõigi närvide huvides
|
|