Minu kahekümnene poeg ei suhtle enam minuga, ja ma nii suures pildis ei saa aru, et mida ma valesti tegin, mida ma omalt poolt pean tegema, et meil jälle oleks jälle head suhted jne. Mulle on perekond väga oluline, kuid nüüd siis nii.
Minu taustast siis seda, et meil oli väga tore perekond, probleeme oli ka, kuid tegelikult meie olime alati see kokkuhoidev, koostegev ja naerusuine perekond. Aga siis neli aastat tagasi mees jättis mind teise naise pärast maha. Ja muidugi oli see väga kole lahutus, sest mees valetas palju, jooksis kahe naise vahet, jättis laste osas nii materiaalse kui emotsionaalse vastutuse mulle, millega ma sain kenasti hakkama. Seega ega me ex-iga enam ei suhtle, kuid nüüdseks mul kõik korras, kuid eks mul oli ka neid madalseise küllaga, kus ma läksin endast välja või lihtsalt olin depressiivne.
Aga kõige toredam on, et kõik minu kolm poega hoidsid väga kokku ning meil olid sel ajal väga head suhted. Kuidagi kujunes nii, et kaks minu nooremat last on mingi aeg peale lahutust rahulolevad ning neid läheb väga hästi. Aga siis vanem poeg ei leidnud nagu kohta elus, kool jäi poolel, nagu ei saanud sellist tööd ka, mis rahuldaks, pruut siis peab teda üleval. Alguses see pruut kippus nende probleeme mulle kurtma ja ma juhtisin tähelepanu perekonna suhtemustritele, sest minu poja käitumine on ikka väga sarnane minu endise mehe käitumisega, mistõttu ka probleemid samad. Olin alati toetav, samas üritasin distantsi hoida, kuid alati kutsusin küll jne. Ja ma väga katsusin oma poja valikuid aktsepeerida, kuid äkki pruut lõpetas minuga igasuguse suhtluse, pojal ka keelas selle ära jne. Ja mingi aeg me pojaga ikka suhtlesime, kuid nüüd on siis ootamatult juba pool aastat nii, et minu poeg ei suhtle minuga. Kui helistan, siis väga harva võtab telefoni, külas ei käi, vendadega ei suhtle jne. Ja ma ei saa öelda, et ma pidevalt helistaks ja sekkuks tema ellu, kuid ma ei saa aru, et miks meil ei ole enam elementaarset suhtlust. Tema pruut kunagi rääkis ka, et tema on nüüd poja elus esimesel kohal ja neil ei ole aega perega suhtluseks, jõulud on tobedad jne, jne. Kõige veidram on veel see, et poja pruuti ei pälvinud alguses suguvõsa soosingut ja mina olin see, kes teda ikka toetas, et ta meie sekka haarata.
Ma olen ka pojalt (tegelikult ka pruudilt) küsinud, et kas ma olen oma suhtluses mingi vea teinud, sest kui ta räägiks sellest, siis prooviks asju paremini jne. Kui kõik olevat ok. Ka olen vabandanud, et kui mingid asjad siin elus ei ole tulnud just nii hästi välja kui oleks soovinud.
Mida ma valesti tegin? Mida ma nüüd konkreetselt tegema peaks, et taastuks meie toredad suhted pojaga?
Suurte tänudega!
Olete häiritud, sest teie kahekümne- aastane poeg ei suhtle teiega nii nagu teile meeldiks- vastab küll telefonile, kuid mitte tihti. Olete poja ja tema pruudi ees igaks juhuks vabandanud ja andnud teada, et sooviksite olukorda arutada.
Hästi üldistatult on täiskasvanul lapsevanemana 3 põhilist ülesannet: Luua kaeskkond, kus lapse vajadused on mõistetud ja rahuldatud, arendada tema tugevaid külgi ning leppida geneetilise baasiga ehk sellega, et iga laps on juba looduse poolt eripärane.
Kahjuks ei saa ükski psühholoog kirja põhjal öelda, mis on valesti läinud või kas üldse on midagi valesti läinud. Kui lapsel oli kodus teismeeas keeruline periood, siis võis ju tõepoolest olla paljugi, mis hinge jäi. Samas saab seda öelda vaid poeg ise ja siis kui ta seda vajalikuks peab.
Lastele on tähtsad ja vajalikud nii ema kui isa. Suhe ema ja isaga on laste üks põhivajadustest. See kehtib vaatamata sellele, kes pettis, kes oli mahajätja või mahajäetu. Kas teie suudate oma laste isa lapsevanemana aktsepteerida ja kas te suudate temaga suhelda? Kui jah, siis võib olla oleks abi, kui saaksite murettegevat olukorda arutada just temaga.
Kui selgust ei tule, siis saaksite kindlasti tuge psühholoogi külastades.
Lisaks soovitan vanemale pojale teada anda, et olete tänulik, et tal kõik hästi on, et aktsepteerite tema valikut privaatsuse järele, et olete rõõmus iga sõnumi üle, mida temalt kuulete ning olete tema jaoks alati olemas. Kuigi muutus ei pruugi olla kiire, vähendab selline lähenemine siiski teievahelises suhtes olevat pinget.
