Probleem järgmine mida peaksin tegema,kui lähedane inimene minu peale karjub?Nimelt on minu ema eluaeg minu peale karjunud.Olen temaga igate moodi proovinud suhelda kuid tema kipub karjuma minu peale.Kas teise peale karjumine on vägivald?
Ema süüdistab oma karjumises mind.Kuidas saada oma emaga paremat läbisaamist.
Olen proovinud nii perekeskuse materjalide järgi need on tulutud.Ema kahjuks näeb oma karjumise põhjusena mind ja leiab et mina peaks ravile minema.Ema karjus minu peale ja sõimas deebiilikuks.olen päris nõutu?
Küsite, mida teha, kui lähedane inimene teie peale karjub.
Kuigi karjumist võib tõepoolest pidada vaimseks vägivallaks, näitab see, et inimene ei tule mingil põhjusel ise toime oma emotsioonidega. Mõnikord on see timgitud inimese kõrgest stressitasemest ja igasugune teise inimese (eriti lähedase inimese!) tegevus on justkui viimane piisk anumasse, mis kohe üle ääre hakkab ajama. Tegelikult ei ole karjumise põhjustajaks kunagi see teine (antud juhul siis teie). Teie, tehes ema arvates mingisuguse ebasooovitud teo, olete justkui ajendiks, et ema saaks läbi karjumise veidi oma stressi maandada. Kui karjumine on täiskasvanu tavapäraseks käitumiseks olnud pikka aega, siis ega seda muuta alati nii kerge olegi. Eelkõige on vajalik, et inimene ise tajuks vajadust oma käitumist muuta.
Teie kirjast ei selgu, kas olete ise juba täiskasvanu või veel mite. Kuna keegi ei pea taluma, et tema peale karjutakse, julgustan teid kindlasti endale abi ja tuge otsima
Kui olete veel laps, siis saate sellest rääkida mõne teie jaoks heasoovliku täiskasvanuga, kas koolis või siis teie perele lähedal seisva inimesega. Lisan allpool ka lingi, kust leiate ehk häid kontakte, kelle poole pöörduda. Kui olete juba täiskasvanu, siis leiate ehk võimaluse teemat arutada mõne tuttavaga, parimal juhul ka psühholoogiga. Samuti võite alati meile tagasi kirjutada, et olukorda täpsustada.
