Mida teha sugulastega, kes solvuvad iga väikse asja peale ja keeravad asja nii, et minu käitumine teeb neile väga liiga.
Näiteks. Kutsutakse külla - pakutakse mingid päevad välja. Uurin ja selgub, et neil päevadel tõesti ei ole võimalik või ei ole võimalik minna pakutud kellaaegadel. Selle peale solvutakse (isegi siis, kui pakkuda muid sobivaid aegu) ja nähvatakse: ahh ärge siis üldse hakake vaeva nägema! Täpselt samuti kõiksugu muude asjade peale. Ei julgegi enam suhelda, sest ikka tuleb midagi sellist ette, et ei saa teha täpselt nii nagu nemad selle valmis mõelnud. Üks neist pakub agaralt igasugu riidekraami ja kodutarbeid, viisaka tänamise, kuid keeldumise peale öeldakse küll: ahh, eks te ise tea ja ega ei ole vaja võtta, kui ei taha, ega ma sunni. Samas kehakeel ja hääletoon annavad mõista, et keeldumine solvas pakkujat hingepõhjani.
Sugulusside ei tähenda kohe alati ka sõprussidet. Vahest on mõne kooli- või töökaaslasega hoopis parem klapp kui mõne lähedase sugulasega. Ja meil ei ole ju siis otsest kohustust suhelda, kui miski ikka tõesti vastukarva käib.
Kõigepealt tasub muidugi mõelda, et kas ma ise saaksin midagi enda mõtlemises muuta, et sugulastega suhtlemine mind nii väga ei häiriks. Võibolla on siiski võimalik mõelda nii, et minu küllaminekust keeldumine on igati põhjendatud ja mina ei saa sinna mitte midagi parata, kui minu poolt pakutav uus aeg jällegi ei sobi sugulastele. Kui keegi siinjuures ka solvub, siis mina ei saa seda enam muuta.
Kui aga sellisest mõtteviisist siiski abi ei ole, võib proovida sugulastele oma tunnetest ja mõtetest teada anda - rääkida siis oma murest. Alustada võiks umbes niimoodi ..."Ma tunnen end väga pahasti kui me ei saa mõlemale sobivat kohtumisaega kokku leppida ja kokkusaamine lükkub teadamata ajaks edasi." Arvan, et kui sugulastel on suur soov siiski kohtuda, pakutakse välja mingigi lahendus.
See, et vahest tuleb mõne "heategija" poolt pakutavatele asjadele "ei" öelda, on loomulik. Jällegi kehtib siin see sama jutt, mis küllakutsest loobumisegi puhul. Edaspidiseks võite ju ka teada anda, millised asjad teid huvitaksid ja mida te oleksite valmis vastu võtma. Nii hoiate juba ette ära mõningaid ei-ütlemisi ja selle peale solvumisi.
Head suhtlemist teile!
Armas käbi , sa oled vägagi minu moodi .Ilmselt tahad et kõik oleks hästi ja põed kui midagi on halvasti .Ei taha inimestele halvasti öelda .-Olin ka selline nagu eelpool kirjutasin .Olin sest nüüd vanemaks saades ( aga ma pole siiski vana inimene ei põe ma nii väga enam teiste inimeste arvamusest .Usu nii on väga raske edasi elada .Mul läks ka terve elu ainult mõtlemise peale - mida minust küll nüüd arvatakse või oi ma jälle solvasin teda . Aga usu Käbi selline muretsemine hakkab ka sinule pika peale tervisele..
Oled ilmselt inimene , kes on alati olnud sugulaste , tuttavate ja sõbrannade meele järgi .Aga tee nüüd muutus .Järgmine kord kui jälle kutsutakse sind külla ja sinule aeg ei sobi , ütle " oi kahjuks see aeg ei sobi ,aga tulge ( nüüd paku oma aeg ) sellel ajal meile külla " Nüüd nagu oleks ju kõik korras - sina vabandasid oma eest ja tänutäheks pakkusid välja ka uue aja .Ja kui sugulane nüüd ka solvub , siis on tema käitumises küll midagi viga ja oma suhtumist peaks tema muutma .Nii et sina ei peaks küll oma peakest vaevama , et midagi halvasti oleks .Te olete oma tuttavaga ( kes nii kohe solvuvad ) ilmselt kaks vastantlikku inimest - sina leebe ja südamlik , tema võimukas ja oma tahtmiste saaja . Näed nüüd ise ka kes peaks oma käitumise pärast muretsema ilmselt tema .
Tegelikult oli ka mul algul jube raske kohaneda .Elan koos ämma ja äiaga .Ise olen küll oma arust hea südamega ja ei ütle midagi halvasti ( olen veevalaja ja väga pika kannatusega ).Ei tea miks muutuvad vanad inimesed küll virilaks .Aga ka nendele ei meeldinud paljud asjad ( kui lapsed ei söönud ämma tehtud toitu , või jutustasid söögilauas , kui mina istusin oma toas ja ei tulnud päeval nendega rääkima jne , jne ) kõigi selle peale nad kohe solvusid , sain kohe aru .Oi kuidas ma põdesin .Tahtsin alati nende meele järgi olla ja tegin seda mida vanad inimesed tahtsid .Tulemus oli see ,et ma oma pettumust ( sest see mul just oli ) ja oma saamatust olukorrast välja tulla valasin välja laste peal .Käskisin neil toidud ära süüa , käskisin neil söögilauas vait olla ja üldse panin nad nöörimööda käima ja kõike seda selle nimel , et ämm ja äi rahul oleks .Minul olid muretsemisest ( et jube meeldiv olla ) pea valud ja olin närvilisem ka ( mida hoitsin enda sees , ega ma ei näidanud närvitsemist välja ) Aga hakkasin olukorda teisiti nägema .Vaatasin , et ka äiapapale ei meeldi minu toidud ( olen eksperimenteeria ja valmistan uusi toite ) ja söögilauas räägime meie kõik täiskasvanud , tundus ülekohtune teha lastele ( kes on juba peaaegu täismehed- 13 ja 14 ju ) liiga selle meeldimisega .Ega mina ise kui inimene ju muutunud ei ole - saan ämma ja äiaga hästi läbi , ega me ei kisu , aga mulle ei valmista enam muret kas nad solvuvad kui kõik ei ole nende meele järgi .Oi , oi nüüd läksin oma jutustamisega teemast jube kaugele ( tegelikult see jutt mis ma endast kirjutasin on mul ammu peavalu teinud ja tahtsin isegi siia teemasse kirjutada erinevate põlvkondade vahelised suhted ) nüüd jahvasin siin juba natuke ära .
Aga põhimõte oligi see et sina armas Käbi ära muretse teiste arvamuste pärast , sa oled hea iseloomuga inimene ( sellest arvangi , et sa muretsed teiste pärast ) ja peaksid uhke olema , kes selliste asjade peale solvuvad peaksid endid ülevaatama ja oma käitumist muutma ..
Jõudu sulle ja ära põe
poolt pakutavatele asjadele "ei" öelda, on loomulik. Jällegi kehtib siin see sama jutt, mis küllakutsest loobumisegi puhul. Edaspidiseks võite ju ka teada anda, millised asjad teid huvitaksid ja mida te oleksite valmis vastu võtma. Nii hoiate juba ette ära mõningaid ei-ütlemisi ja selle peale solvumisi.
ei põe ma nii väga enam teiste inimeste arvamusest .Usu nii on väga raske edasi elada .Mul läks ka terve elu ainult mõtlemise peale - mida minust küll nüüd arvatakse või oi ma jälle solvasin teda . Aga usu Käbi selline muretsemine hakkab ka sinule pika peale tervisele..
ilmselt tema .