Elame välismaal kõik oli korras,vahest tuli ikka neid tülisi ja asju ette.Koolis käib,koju tuleb ka kui kellaaeg antud,vahest on hilinenud.Kõik sai alguse,kui jõuluks eesti sõitsime,tutvus seal 20 a noormehega,kes kahjuks on varas,joob,tööl ei käi jne.Kui koju tagasi tulime varjas,et suhtleb temaga,siis hakkas nõudma,et ma teda eestisse lubaks kui keeldusin et lähme veebruaris siis ütles,et kolib eesti tagasi,et ma ei saa keelata jne.Kui rääkisime siis ütlesin et see nv ei saa majanduslikel põhjustel saad järgmine nv aga see ei sobinud ja ta läks mu venna autosse ja peitis seal ennast et ainult selle poisi juurde saaks.Nüüd ainult ülbitseb,ähvardab,et kolib minema jne.Võtsin siis kuuks ajaks läpaka ära et saab ainult oma ipadis olla jälle tekkis draama,et maolen lapsik jne ja et ta kuu aega ei räägi minuga.Ma ütlesin,et ma ei saa keelata tal suhelda selle poisiga aga ta peab ikka oma käitumist kodus muutma.Kahjuks on tal ka jube valetamis komme,ise kiidab ka teistele et osan hästi valetada kui vaja.Tunnistan,et olen kuskil suure vea teinud aga ei tea mida teha enam.Ütlesin et lähme psühholoogi juurde koos aga ei ta ei tule ja siin välismaal ei julge kuskile kurtma minna ka.Plaanisime veebruaris kõik perega rootsi minna,ta keeldub tulemast,olen täiesti segaduses.
Olete segaduses, sest teie teismeline tütar käitub teile mõistetamatult. Olukorra muudab keerulisemaks see, et te ei ela Eestis.
Tõepoolest, elu teismelisega võibki mõnikord olla paras proovilepanek. Rõõmustav on see, et öeldakse, et teismelise aeg on antud lapsevanemale vigade parandamiseks, tegelikult põhiliselt on see aeg, kus vigu saab parandada suhete kontekstis. Uks on veel lahti.
Üks on kindel, teie tütar on sama suures segaduses kui teiegi. Selles vanuses toimuvad lapsega väga suured muutused ja need on bioloogilised, hormoonidega seotud muutused. Ongi raske käituda tavapäraselt, kui hormoonid su keha kümnekordselt n.ö. üle ujutavad. Sel perioodil on loomulik, et tuntakse väga, väga suuri tundeid ja kõik olukorrad tunduvad äärmuslikud- kas kõik või mitte midagi. Lapsele tundub, et vanemad on täiesti teisest maailmast ja ei ole võimelised teda mõistma. Kui varasemalt on lapsega olnud suhted üsna head, laps on harjunud, et saab vanematelt tuge, tal on õigus oma arvamusele, siis on teismelise puhul üsna tavaline, et nad küll käituvad võimatult, kuid sisimas tunnevad süütunnet selle käitumise pärast.
Lapsevanema jaoks on kõige olulisem säilitada kontakt ja suhted oma lapsega. Ükskõik kui suureks lahkarvamused ka ei läheks, peaks laps teadma, et kodu on ikkagi koht, kus teda oodatakse, kus mõista üritatakse. Seda soovitaksin tütrele ka selgelt välja öelda. Proovige tabada mõni rahulikum moment, kui tütar on valmis teid veidigi kuulama ja vaadake talle otsa ja öelge, mida ise tunnete. Öelge näiteks, et mõistate tema tundeid ja olete väga mures teie suhete pärast. Loobuge tihedast etteheidete tegemisest, olge valmis mitte ütlema, kuidas peab või kuidas ei peaks, pigem olge valmis tütart kuulama. Teil võib olla raske seda teha, sest just tütre pöhjendused võivad tunduda lapsikud, rumalad, vihaseks tegevad. Kõige olulisem on see, et tütar saaks teada, et ema on võimeline teda kuulama ja tema tundeid aktsepteerima. Eks ole, mõnikord tunneme ka ise jaburaid tundeid ja võib üsna kurjaks teha, kui keegi arvab, et meie tunded ei ole OK. Kõikidel inimestel on õigus oma isiklikele tunnetele.
Praegusel perioodil on väga oluline, et teie enda emotsionaalne tasakaal oleks paigas, sest teie tütar vajab teie tasakaalukust eelkõige. Teismelise tunded keevad üle ja tal on vaja, kedagi, kes oleks tema emotsioonidele justkui konteineriks. Kui ta saab piisavalt palju end turvaliselt väljendada, siis mõnikord tekib rahunemine iseenesest. Kui ka lapsevanem hakkab teismelisele vastama sama ülevoolavalt, siis laskub lapsevanem teismelisega samale tasemele ja on vähe loota, et sealt kummalegi tulu tõuseks. Seega, tütar küll provotseerib, kuid võtke oma jõud kokku ja jääge rahulikuks.
Kindlad kokkulepped ja teadaandmised, kuidas te käitute perena ja mis on lubatud tütrele, peaksid siiski olema. Samas võite kindel olla, et tekib olukordi, kus teie teismeline tütar neid kokkuleppeid ei pea või neist üle astub. Ainus, mis saate teha on sellest talle teada anda. Piisab ühest korrast, pidevalt korrutada ei ole kindlasti vaja. See tekitab jällegi vastupanu. Öelge näiteks: Meil oli reegel, et sa tuled kella 9ks koju. Mind tegi kurvaks ja ma väga muretsesin, sest sa ei arvestanud sellega ja tulid palju hiljem. Andke talle võimalus tal endal reegleid ja kokkuleppeid välja pakkuda.
Võite ka tütrega rääkida ja talle tada anda, et mõistate seda, mis temaga toimub. Selgitage, et ta on n. ö. üleminekueas. Näiteks: Seaduse silm ei nõua sinult veel, et täielikult oma tegude eest vastutust kannaksid. Oled alaealine ja sul on piiratud vastutus, sest sinu eest vastutavad vanemad kuni 18nda eluaastani. Võid isegi seksida, aga igasuguste halbade asjade eest, mis sinuga võib juhtuda, vastutavad vanemad! Kas pole nii, et selline olukord võib vanemad “hulluks ajada”? Või, et kui saad emaks 16aastaselt ja soovid oma lapse ja elukaaslasega kodust lahkuda, siis pead selleks emalt luba küsima. Jälle veider, aga nii see paraku on.
Andke tütrele igakülgset infot, tehke see talle kättesaadavaks. On tema valik, mida ta kasutab, mida mitte. Lisan ka kodulehekülje, mida tütar võiks korraks vaadata.
www.lasteombudsman.ee
Soovin teile jaksu tütrega suhete hoidmisel!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
