tere..mul on väga suur mure..tunnen et olen täiesti läbi kukkunud - emana..nimelt...laps ei taha enam minuga üldse olla..eile käis vanaema külas tahtis sinna ööseks ja kui ei lubanud oli kohe nutt lahti. lapse isaga on tahnud ka rohkem aega veeta kui täpsemalt olla siis lapse isa uue elukaaslasega ja sealt minu hirm et äkki ta hakkab rohkem teda armastama kui mind.Ennemalt talle polnud see nii oluline et saaks oma isaga koos olla . Muidugi on meie peres ka tal väike õde aga annan endast parima iga päev ja tegelen ka suuremaga ( 4 aastasega) . Ei taha oma last kaotada mida pean tegema....
Teete endale emana etteheiteid, arvate, et olete oma tütart kaotamas, et hakkab teisi rohkem armastama. Kas võib aga olla nii, et samal ajal kui teie olete talle hea ja armast ema, on ka teised lähedased talle olulised. See, kui talle meeldib jääda vanaema juurde ööseks ja kui tal on hea ise kodus ja saab hästi läbi ka tema elukaaslasega ei pruugi üldse tähendada, et ta teist võõrduks. Ta on vanuses, kus otsib ja vajab erinevaid kontakte, tema vajadus uute kogemuste järgi on suurenenud ja muutunud rohkem sotsiaalseks. See võib ka nii olla, nagu ilmselt oletate, et ta on ka armukade oma väikses õe peale, on pettunud, et ei saa olla ise nii palju teiega kui varem ja otsib omakorda ise lähedust teistelt. See võib olla tema toimetuleku viis.
Mida siis teha, kui olete siiski mures. Temaga võidelda ja keelata pole mõtet. Õigupoolest on see ju hea ja vajalik, et tal on mitu toredat kohta, kus ta end hästi tunneb. Oleks hea, kui te lepite aegsasti kokku, millal ta vanaema või ise juurde läheb, kui kauaks. See ei välista kauplemist, kuid kergem on leppida, kui on teada, millal jälle kojutulek. Kui on protesti, siis neil hetkel pole mõistlik tekitada lapses näiteks süütunnet, nt „kas sa siis emmet enam ei armastagi“ vms. Andke teada, et nii on ja kõik. Seda, et ta on teile kallis ja teile meeldib et ta kodus, öelge talle ka piisavalt sageli ja siis kui teil parasjagu probleeme pole. Kui ta kodus on ja teil mahti, siis pühendage vaid temaga koos kahekesi olemisteks ka aega, olgu see kasvõi 15 min korraga, kuid vaid tema päralt. Miks ka mitte enne magamaminekut rääkida päevasündmustest vms. Iga laps vajab seda tunnet, et ta on oma emmele-issile tähtis.
Seega usun, et muretsemiseks ei pruugi põhjust olla. Ka see, kui te ei tee talle etteheiteid, et talle meeldib teistega koos olla, on temast hoolimine. Veel võite mõelda, mida te võiksite teha kodus, et koosolemine oleks tore ja oodatud.
