kujutage ette, et teie teismeline tütar tuleb ühel õhtul koju - pea küljes lisaks 5 auku - kõrvades ja kulmus -, seljas räbalad, katkised sukad, seelik püsib üleval haaknõelaga ja juuksed on erklillad
Umbes selline pilt avanes meie kodus. teadsin juba varemgi, et talle meeldib taoline muusika, aga selline välimus...
Naabrinaine tegi mulle ümber nurga märkuse juba, ei kujuta ette, mida vanaemad ütlevad - nemad pole veel last näinud. Mees võtab asja iroonilise huumoriga ja aasib tüdruku kallal. Kuidas ma saaks tagasi oma naiseliku ja armsa olekuga tüdruku...
Selline välimuse muutus on vanemale tõesti rabav ja tekitab soovi saada tagasi endine tütar. Tema aga soovib end näha ja määratleda teisiti. Teil on aga sellega raske leppida. Ilmselt ei ole näägutamisest ja irooniast kasu, pigem halvendab suhteid. Hea oleks enda jaoks selgeks mõelda, mis Teid tegelikult häirib? Välimus ei meeldi? Kuidas see Teid mõjutab? Mis see Teie jaoks tähendab, kui tal on tavatud riided ja lillad juuksed? Ehk pole võimatu aktsepteerida tema soovi olla punkar? Mille pärast muretsete?Kui Teie suhted on head ja kontakt säilinud, saate omavahel sellest rääkida - tema Teile, mille poolest on talle oluline olla punkar ja Teie oma arusaamadest.
Niisiis, südamlikke jutuajamisi.
