Tere!Olen omadega täitsa ummikus-meheema toob koju liha,h.kapsastjne.Kõik on tore,kuid paraku on nii,et ma ei ole eriti hea kokkaja.Ka praeahju oskasin tuksi keerata.eelmine kord üritasin teha guljassi,mis aga välja tuli,ei taha kirjutadagi.Ühesõnaga,meheema minu mehe juuresolekul kommenteeris,et ma ei oska süüa teha,ning mees,selle asemel et minu poolt olla,ütles mulle veel,et ega sa endale ainult süüa ei tee.Nüüd toodi taas liha,ning kommentaar oli selline:Kui veel paska teed,siis enam ma liha ei too.Mulle soovitati teha hapukapsast.No kellele ma seda hapukapsast teen?!Kaks viimast korda olid sedasi,et terve pott kapsast tuli mul endal ära süüa.nii et mul on sellest h.kapsast kõrini.Mida ma pean tegema?Mees on nagu väike titt,iga asja peale on nina vingus,meheemaga pole ka asi parem-mul soovitati õppida tema käest,kuidas süüa teha!ma pigem küsin juba "võõra käest"kuidas midagi teha.
Tundub, et teie suhted meheemaga on päris pingelised, eriti mis puudutab söögitegemist. Ka teie mees ei ole olukorraga rahul. Te möönate, et ei oska süüa teha, kuid selline olukord ei ole ka eriti motiveeriv söögitegemise õppimiseks.
Millised on teie enda soovid ja vajadused selles olukorras? Milline on teie valmisolek õppida köögis hakkama saama? Paljudele naistele ei sobigi köögis askeldamine ning sellisel juhul on võimalik leida teistsuguseid lahendusi (mees kokkab, on koduabiline, tehakse koos, käiakse väljas söömas jne.). Kui teil on soov olemas, siis peate läbi mõtlema, kuidas te kõige tõhusamalt õpite (kursused, kokaraamatud, kellegagi koos kokkamine jne.). Milline käitumine mehe poolt teid kõige rohkem toetab? Kui olete neile küsimustele vastused leidnud, on õige aeg mehega sellel teemal rääkida. Kirjeldage olukorda oma pilgu läbi (ilma hinnanguteta!) ning väljendage oma tundeid ja seda, kuidas see teile mõjub. Rääkige, mida olete ise valmis tegema ning millist tuge mehelt vajate.
Mehe ema seisab teie väikesest perest väljaspool. Ta on ilmselt mures, et tema poeg ikka endiselt hästi süüa saaks. Samas on tal aeg oma abielus olevast pojast lahti lasta ning teie perele hingamisruumi jätta. Paljudel emadel on seda raske teha ning nad ei pane tähelegi, kuidas nad oma parimate kavatsustega teise pere siseasjadesse tungivad. Kuna mehe ema käitumine teid häirib, siis on teil vaja temaga sellest rääkida. Tunnustage tema muret oma poja hea käekäigu pärast ja rääkige sellest, kuidas see teile mõjub. Rääkige oma plaanidest ja ootustest tema käitumisele. Teie kätes on piiride seadmine oma pere ja välismaailma vahele. Oluline on teha seda rahulikult ja neutraalselt jättes emotsioonid kõrvale – muidu ei tule ühestki jutuajamisest head nahka. Jõudu teile!
