Probleem on selline ja minu jaoks täiesti lahendamatu, et emal ja vanaemal on omavahel probleem või probleemid, mis ilmselt said alguse juba aastaid tagasi kui mina veel sündinudki ei olnud.
Olen üritanud võimalikult vähe infot selle kohta teada saada, kuid ikka juhtub, et üks või teine tulevad kaebavad mulle mis teine aastaid tagasi halvasti tegi...kusjuures kokkuvõttes kumbki neist ei räägi tõtt, sest jutud sama olukorra kohta on vastandlikud.
Mina olin väiksena vanaema juures tervislikel põhjustel ja seetõttu on mul eriline suhe ka lisaks oma emale oma vanaemaga...
Mulle ei ole kumbki midagi teinud ja seetõttu ei tahaks võtta nende probleemides poolt...õigupoolest see ei ole ju minu elu ega minu asi...
Aga üha enam avastan ma, et ema või vanaema räägivad teisest poolest sõnadega, mis trükimusta ei kannata ja sunnivad siis minul poolt valima. Sellest keeldumisel ütlevad, et ma olen äraandja või tallalakkuja...
Kuid minul ju ei ole probleemi kummagagi, ma armastan mõlemat, üritan mõlemat rahustada, mis ei näi kuidagi õnnestuvat ja kokkuvõttes olen mina ka veel halb.
Lisaks teeb väga haiget, kui minu ema räägib oma emast selliste sõnadega...on mis ta on, igal inimesel on vigu, kuid oma EMAST niimoodi rääkida...see ei mahu mulle pähe...
Mida teha, et neid rahustada,kuid samas mitte ise kokkuvõttes vahele süüdlaseks jääda?
Kirja järgi tundub, et olete olnud tubli selles olukorras on tõesti kohane mitte võtta pooli ja kinnitada nii emale kui ka vanaemale, et hoolite neist. Näete, et teile tähtsad inimesed kannatavad ja kannatate seetõttu ka ise.
Olukord on tõesti keeruline. Ühelt poolt on probleem ema ja vanaema vaheline, ja see võiks olla nende asi, kuidas seda lahendada. Teisalt on tegu kahe väga tähtsa inimesega teie elus ja mõistagi sooviksite, et suhted oleks head.
Võib kõlada kummastavalt, kuid konflikti tekitamine ja alalhoidmine on üks inimlikke suhtlemisviise. Kindlasti olete märganud, et on teisigi täiskasvanuid, kes on alatasa kõigiga riius see ongi nende põhiline suhtlusviis, nad lihtsalt ei oska teisti.
Samas võib ka olla, et olete tülide osas lihtsalt liialt tundlik.
Kui soovite koduseid aidata, siis abi oleks ehk sellest, kui teaksite enam, kuidas edukalt konflikte lahendada. Kõige olulisem teadmine on, et kui konflikt on üleval, ei ole seda võimalik enne lahendada, kui emotsioonid on rahunenud. Kui üleval on palju vihaga seotud tundeid, ei saa konfliktilahendusest enamasti asja, sest ses olukorras kiputakse kasutama jõudu ja hea, kui asi piirdub jõuliste sõnadega. Alles siis, kui kumbki pool on rahunenud, saab selgitada tegeliku vastuolu.
Konflikti konstruktiivselt, kõiki osapool arvestades lahendada tahtes tuleb aga igasugune jõu kasutamine, ähvardamine ja ultimaatumite esitamine välistada. Vägisi ei saa midagi, jõu kasutamine kutsub alati esile sama hulga vastasjõudu.
Kui soovite astuda tüli vahendaja rolli, on tähtis on meeles pidada, et teie ülesanne ses olukorras ei ole asuda kohtumõistja rolli. See tähendab, et eelkõige tuleb teil kahe vaenutseja vahel olla justkui tõlgiks, et selgitada välja kummagi osapoole tegelikud vajadused ja seista hea selle eest, et riiu osapooled teineteisest aru saaksid.
Tihti jääb sobiva lahenduse leidmine selle taha, et ei jõuta välja selleni, mida tegelikult soovitakse, sest ei mallata üksteist kuulata, ja isegi kui kuulatakse, on raske kuuldut aktsepteerida ja mõista.
Vastastikkused süüdistused, hinnangute andmine ja tõlgendamine (rääkimata trükimusta mittekannatavate sõnade kasutamisest) ei vii reeglina tüli lahendamiseni, isegi kui pealispindselt paistab, et mõneks ajaks on rahu majas, kui emb-kumb on teise n-ö paika pannud. Seesugune ajutiste lahendustega tegelemine viib olukorrani, et riid tõuseb ikka ja jälle, sest pole jõutud selle tegeliku põhjuseni.
Oleme tihti kannatamatud konfliktist ülesaamisel, tahame seda iga hinna eest kiiresti lahendada, ja kui leiame mingi kompromissi, oleme kohe valmis kokku leppima, sest kardame detailidesse laskudes uuesti tülli minna.
Konflikti lahendama asudes on tähtis valida selleks õige moment: kõigil peab olema aega ja tahtmist probleemi süveneda, eelkõige on vaja üksteist kuulata. Enda vajaduse eest seismine peab käima käsikäes teise vajaduse aktsepteerimisega. Just ses osas on kõrvalseisja toetus ja nn tõlketöö tülitsevatele pooletele hädavajalik.
Konflikti vahendaja põhilised ülesanded tülides on niisiis eelkõige langetada emotsionaalset temperatuuri ja jõuda teineteise süüdistamiselt selleni et kumbki vaenupooltest oma vajadusteni jõuaks ja neid ka väljendaks. Saate ka tülitsejaid hoida teemas (eelmise tüli meenutamine on tavaline, kuid ei vii edasi), kuulata mõlemat ja aidata neil teineteise seisukohti mõista. Tülisolijad tuleks hoida omavahelises suhtlemises ja hoiduda sellest, et nad hakkavad rääkima vaid vahendaja kaudu. Oluline on tekitada dialoogi tülitsejate vahele ning püüd leida probleemile mõlemaid osapooli rahuldav lahendus.
tere
Tead, olin ise ka sellises olukorras ja andestasin lõputult. Mingi aeg hakkas kõigest siiber saama ja ma lihtsalt ütlesin enesele, et see on tegelikult nende probleem ja mul on oma elu ka elada. Ega süümekad olid ikka kaua aega, kuid nüüd on sellevõrra kergem elada , sest mul on nüüd OMA OLEMINE palju parem.Milleks elada oma elu raskemaks koos teiste lahendamata probleemidega, las materdavad üksteist. Mul ju oma elu elada!!!!!! Ja teised las arvavad sinust mida tahavad, sul ju oma elu elada.
Lugipidamisega
