Vanust tal 18. Elavad nad juba pool aastat koos. Noormees(26) tegelikult teise naisega abielus ja väidab, et plaanib lahutada. Tütar enam perekondlikel üritustel ei käi - alati tulevad ootamatud asjad vahele. Nüüd on veel hakanud noormehe võlgade katteks kooli kõrvalt tööl käima ja ka lähedastelt raha laenama.
Olen igati vältinud konflikte, et teda endast mitte päris eemale tõugata ja lootes, et ta ühel hetkel taipab, et teeb valesti. Aga nüüd olen kaotanud usu. Kui vahest harva kodus käib siis teeb ta näo, et on õnnelik, kuid küsimusele kuidas tal läheb, poetab pisara. Kuid rohkem edasi ei räägi. Ütleb, et on lihtsalt väsinud ja kõik tegelikult hästi.
Kuidas teha talle selgeks, et tema valitud elu ei ole kerge ei talle ega meile, kes me temast hoolime?
Mure laste pärast jääb ka siis, kui nad juba suured ja elavad oma elu. See, mida teha saate, on olla jätkuvalt hooliv ja mõistev, kuid mitte liialt sekkuv. Isegi, kui Te olete kindel, et tütar peaks teisiti oma elu korraldama, on oluline, et tütar saaks oma valikud ise teha. Teie omalt poolt saate väljendada oma hoolivust ja tuge, oma seisukohti viisil, mis ei viiks teda eemaldumisele Teist.
Teiepoolne osavõtlikkuse ja mure väljendamine võiks toimuda peamiselt mina keeles, nt
ma olen mures Sinu pärast; ma ei pea õigeks seda, kui Sinu teenitud raha nii kasutatakse; ma hoolin Sinust väga ja tahan rohkem Sinu elust teada, mulle on oluline osaleksid (koos noormehega) perekondlikel üritustel; tahan kindel olla, et Sul hästi läheb, kuid olen hakanud kahtlema jne.).
Samuti saate ka oma kahtlusi välja öelda (nt. kui oled nii kurnatud ja näen su pisaraid, siis on mul raske uskuda, et kõik on hästi ja sa rahul oled). Nii annate talle igati teada, et olete valmis teda ära kuulama (kasutades aktiivset kuulamist, kui tütar on valmis oma probleemist rääkima) ja toeks olema.
Avatud suhte jaoks on oluline vältida näägutamist ja tänitamist, mida tütar teie arvates valesti teeb ja kuidas elama peaks, samuti pole abi noormehe kritiseerimisest.
Seega saate väljendada oma muret (mina-keeles) ja loota, et säilitate piisava usaldussuhte juhuks, kui tütrel abi vaja läheb ja ta on valmis rohkem rääkima. Kui tütrel on noormehega tõsised suhted, siis on loomulik, et soovite ka temaga rohkem tuttavaks saada ja asjades selgust luua.
Vahel ongi raske emale oma murest rääkida, kuna on ju teada, et muretseb niigi ja tütar ei soovi seda koormat suurendada. Sel juhul on ehk kergem pöörduda psühholoogi poole. Siiski võib juhtuda, et tütar jääb oma probleemiga puntrasse. Hoidke kontakti ja olge tema jaoks olemas.
Sama lugu olen kah meeleheitel, kurvaks muudab asja veel see, et neil on ühine laps. Aga sellist meest ei sooviks mitte kellegile. ootan ka pikkisilmi mil tütar ometi silmad avab.
