Kuidas saada teada, mis mu naisega juhtus, kui ta ei räägi. Asi on nii, et igakord kui ma kätt liigutan või isegi kui ta laps või ema kätt liigutab, siis ta kohe võpatab. Seda ennem ei olnud, see juhtus peale seda, kui ta tuli tagasi 2 nädalat kestnud puhkuselt. Kui ma küsin, siis ta hakkab naerma ja ütleb, et niisama. Või et ta ei osnud lihtsalt seda oodata. Aga ta näost on näha, et see on vale. Mina ei ole talle küll midagi teinud, kui te kirjast midagi taolist loete. Just peale puhkust oli see. Kuidas ma saaksin teada?
Olete mures, et naisega on juhtunud midagi, mis on midagi temas muutnud. Püüate aru saada, kuid tema vastused näivad teile põiklemisena ega tundu usutavad. Et mõista, tahaksite saada teda rääkima.
Paraku pole võimalik panna kedagi ennast avama, kui too seda ise ei taha. Küll aga võib abi olla mina-sõnumitest, et ta mõistaks Teid. Et ennast avada, peab esmalt ennast kuulama. Mida naise muutunud reaktsioonid Teis esile kutsuvad? Olete Te mures? Mille pärast? Kardate midagi? Mida?
Sellises olukorras on oht hakata teise käitumist valesti tõlgendama, andma muutunud käitumisele tähendusi, mis tulenevad mitte muutusest, vaid enda mõtteviisist, hirmudest kartustest jms.
Pöördumine võiks olla umbes selline (minu mulje järgi teie kirjast):
"Kallis, ma olen mures. Näen, et peale puhkust oled sa hakanud võpatama, kui keegi sinu läheduses kätt liigutab. Kui küsin, pöörad sa asja naljaks ja ütled, et pole midagi. Kuid mul on raske sind uskuda, sest enne midagi sellist ei olnud. Ma ei tea, mida arvata. See tekitab minus segadust. (Loomulikult räägite nendest tunnetest, mis teil selles olukorras on.) Mul jääb mulje, et sa ei taha rääkida. Ma ei taha olla mingi väljapressija. Kuid ma küsin selleks, et Sind paremini mõista."
Endalt võiks siiski küsida, miks teadasaamine on Teie jaoks oluline. Kas tegemist on tõesti murega või hoopis kahtlustega? Ja kes peale Teie muutusi märkab?
Kui küsimus on omavahelistes suhetes ja läheduses, on kasulik juhul, kui naine siiski ei taha rääkida, keskenduda pigem omavahelisele suhtele, kui teadasaamisele. Pakkuda naisele seda, mida ta Teilt ootab, mis talle tähtis on.
Kuigi iga aeg on sellesks hea, on aasta algus eriti hea aeg mõelda sellele, mis elus tõeliselt tähtis on ja sellele, kuidas seda oma elus arvestada.
Õnnelikku aastat ja sooje suhteid!
Ma pole tükk aega käinud siin vaatamas. Siiamaani uuel aastal ei ole asjad läinud ei hullemaks ega ka paremaks. Ma kardan, et temaga on midagi juhtunud. Ma olen mures, kas mul pole õigust muretseda, kui mul on kahtlus? Reisile läks nii suure innuga ja nüüd...Kui mõni pikemat kasvu mees (ise olen keskmisest lühem) mööda läheb siis kõnnib teise tee serva, enne ei pannud nagu tähele, et väike hirm on tal suurtemate vastu. Kui me pimedas jalutame, siis vaatab ta iga natukese aja tagant taha, kuigi kedagi ei ole. Mind isegi häirib see, sest kui ma üritasin temaga rääkida ja väljendada talle oma tundeid, ütles ta et mul pole mõtet temaga niimoodi rääkida, sest ta teab et ma armastan teda ja tal on kõik korras. Kas on? Siin paar nädalat tagasi jalutasime ja kaks meest rääkisid omavahel. Täiesti tavalised mehed (noh, kuigi pikad) aga naine palub et me läheksime üle tee. Ma ütlesin siis, et kui nad peaksid talle midagi tegema, siis ma ju kaitsen teda. Aga see teda ei rahustanud, vaid ta palus, et me teisele poole läheksime. Noh, siis läksimegi. See on ju imelik?
Olete endiselt mures, kuna naise käitumine ei ole muutunud. Oletate, et ta väldib ja kardab mehi või teatud tüüpi mehi või teatud olukordi, nagu kirjeldate. Niisiis, mitme kuu jooksul pole naise oletatavad hirmud möödunud jätkuvalt, seejuures olete püüdnud naist rahustada, pakkuda talle turvatunnet ja ka julgustada rääkima, kuid tulemusteta. Nagu Pille Murrik juba oma kirjas viitas, siis abi saab pakkuda ikka siis, kui abivajaja seda soovib ja vastu võtab. Nii on ka murest rääkimisega. Võib ju oletada, kui tõesti Teie naisega midagi juhtus, siis on tema jaoks sellest rääkimine isegi nüüd juba kuude möödumisel ikkagi veel hirmutav, liialt ärevsut ja liialt tugevaid negatiivseid emotsioone põhjustav. Võimalik, et ta soovib omal moel, pigem mitterääkimisega, sellest vabaneda ja unustada. Teie saate teda toetada viisil, millele ta ise vihjeid annab, nt kui soovib vältida teatud olukordi, siis pole mõtet neid talle peale suruda (nii nagu seni ka olete teinud). Kui soovite ikkagi, et ta räägiks, siis ilmselt ei anna tulemust talle survet avaldada, pigem väljendage üks kord ja rahustavalt, et olete alati valmis teda ära kuulama, kui ta ise soovib ja on valmis rääkima. Olulisem on see talle teadmine, et hoolite, armastatate ja mõistate teda ka siis, kui ta on otsustanud juhtunust vaikida. Väga tähtis on see, et puhkusel toimunu ja ka selle rääkimisest keeldumie ei rikuks ära teie suhteid, ei tuleks teie vahele, et see ei viiks kaugenemisele teineteiset. Sobival hetkel oleks mõistlik teda julgustada ka spetsialisti juurde minna, eriti kui tunnetate, et Teie või naise elu ei ole enam endine.
Kannatlikku meelt ja toetavat suhtumist Teile.
