Tere!
Mure oma ämmaga, kes ei salli mind silmaotsaski. Iga asi, mis ma teen ei ole hea. Ta käib meil tihti külas ja siis inspekteerib ´terve elamise läbi sellise näoga, et ISSAND! Huh... siis mürgitab mu meest sellega, et mida see Pille siin kodus teeb.... tulin täna nõud jälle pesemata jne. Ma käin tööl ja meil on 2 last (6a ja 9a). Ma ei teagi mida teha, olen püüdnud temaga rääkida aga see on peaaegu võimatu, kuna ta lihtsalt ignoreerib mind. Täiesti nõutu!
Kõigepealt võiksite endalt küsida, et miks Teie ämm sedasi käitub? Ämmad ei suuda sageli leppida sellega, et nende pojal on nüüd teine naine. Hea meelega tahetakse olla edasi kõige tähtsam naine, kes hoolitseb. Võib tekkida tunne, et ma ei ole enam oluline ja vajalik. Kuna selliseid asju endale tunnistada ei saa, siis ongi lihtsam teisi süüdistada. See vähendab pingeid ja rahulolematust iseendaga.
On paratamatus, et süüdistused tekitavad süütunnet, aga parim viis sellest vabanemiseks on mõelda, kellel on probleem. Esmalt on probleem ämmal, sest ta ei suuda leppida, et tema jaoks nii olulise inimese peres käivad asjad teistmoodi, kui see tema peres ehk olnud on. Sinna lisaks ka tunne, et ?Ma olen väga vajalik, sest mina ju tean, kuidas asjad olema peavad. Kuigi ma hetkel midagi muuta ei saa, siis ma saan vähemalt oma rahulolematust väljendada ja teistele seeläbi teada anda, kui vajalik ma olen ja kui hästi ma tean, kuidas üks perenaine kodus toimetama peab!"
Minu, kui minia probleemiks saab ämma käitumine siis, kui ma võtan seda südamesse (mis on muidugi inimlik). Mida siis teha? Võiks enda jaoks selgeks mõelda, kas on ühte ja ainust viisi kuidas asjad kodus käima peavad? Iga pere on unikaalne, sest pereliikmed on alati erinevad, neil on erinevad vajadused, väärtused ja hoiakud. Iga pere loob oma vajaduste järgi reeglid ja toimetab nii, kuidas neile kõige sobivam. Kui on peres harjutud, et nõusid pestakse siis, kui selleks aega saadakse ja kõik selles majapidamises elavad inimesed on olukorraga rahul, siis ongi kõik korras. Pealegi mis on olulisem - kas alati korras korter ja surmani väsinud ja tüdinenud pereema või siis koduselt sassis elamine ja õnnelik ema, kel on jaksu veel rääkida ja tegeleda oma mehe ja lastega?
Väga tähtis on oma tass täis hoida ja toimetada nii, nagu Teie peres see kohane. Ärge laske süütunnetel ennast energiast tühjaks teha. Ämmale selgeks teha, et teie peres käivad asjad teisiti, on aga keeruline. Kuna tema vajadus on olla oluline, siis me ei saa seda talle ka pahaks panna. Eemalviibijal on küll kerge öelda, et ära tee välja, aga proovida tasub seda ikkagi. Kui on jaksu, siis võib ämma puhul kasutada aktiivset kuulamist, et ta tunneks mõistmist. Seda aga ainult siis, kui endal tõesti selleks veel energiat on.
Oma mehega tasub sel teemal samuti otsekoheselt rääkida. Küsida temalt, mis ta oma ema käitumisest arvab ja anda märku enda tunnetest. ?Kui su ema meie kodust elu arvustab, siis ma tunnen ennast väga halvasti. Mul on tunne, et ma teengi kõik valesti ja ei ole hea naine". Muidu võib olla mees ei teagi, mida te tunnete.
Kui ämma käitumine ikka väga häirivaks muutub, siis võib paluda mehel oma emaga rääkida. Pojal on oma emale tõenäoliselt suurem mõju. Jutuajamine peaks olema mõistvas toonis (isegi kui ämm seda ei ole, tasub endal mõistvat suhtumist hoida). Võiks öelda nii ?Ma saan aru, et Sa oled mures meie majapidamise pärast ja mul on hea meel, et Sa meie eest hoolitseda tahad, aga me saame ilusti hakkama. Kui sa tuled meie koju ja arvustad meie elamist, siis me tunneme kõik ennast väga halvasti ja oleks hea, kui Sa laseksid meil olla nii nagu me oleme!".
