Mure selline et minu tütar ei taha kuidagi minu uue elukaaslasega viimasel ajal leppida. Õigupoolest on uus inimene meie elus olnud juba aasta, alguses oli kõik tore, said omavahel lausa ideaalselt läbi.No siis oskas tüdruk muidugi minu uue mehe kenasti ümber sõrme ka keerata ja sai praktiliselt kõik,mis tahtis. Viimasel paaril kuul on kõik aga nagu pahupidi pööratud. Tüdruk käitub vahel väga ebameeldivalt, ütleb et ta on paha, et ta ei taha et ta meie juures on , ja peaaegu üldse ei räägi temaga enam. Vahel on kõik muidugi jälle vastupidi, mängitakse koos pool päeva ja on väga lõbus ja huvitav. Viimasel ajal on muutunud ka muidugi see, et otsustasime, et tasapisi peaks minu uus mees ka hakkama last keelama ja käskima mõningal määral, et edaspidi ei tekiks suuremaid probleeme sõnakuulmisega.Ise arven et probleem pigem armukadeduses, kuna varem olen tüdrukuga kahekesi olnud pikalt,kuid ka nüüd püüan siiski temaga aeg-ajalt kahekesi olla.Olen proovinud ka tüdrukuga rääkida sel teemal ,kuid siis teeb ta peaaegu alati näo nagu ta ei saaks aru ,millest ma räägin.Üsna keeruline situatsioon enda jaoks, lohutus on seegi et ehk aja möödudes,kui vanemaks saab,hakkab asjadest aru saama, kuid hetkel on küll vahel selline nõutu tunne, et kui oskaks midagi teha nende omavahelise läbisaamise parandamiseks, siis ka teeks.
Meie tegusid juhivad tunded ja negatiivsed tunded tulevad rahuldamata vajadustest. Teie tütrel on mingi vajadus rahuldamata, kuid ta ise ei ole sellest teadlik. Ta lihtsalt tunneb ennast halvasti ja ei oska tõenäoliselt seletada, miks see nii on. Lapsel on probleem ja teie saate siin talle abiks olla, kui kasutate aktiivset kuulamist. See on selline kuulamine, mis aitab teisel ennast paremini mõista. Täpsemalt saab sellest lugeda Th. Gordoni raamatust "Tark lapsevanem" või õppida seda Gordoni perekoolis. Soovitan seda kooli teile koos elukaaslasega. Nüüd siis mõni sõna sellest kuulamisest. Esiteks vajab see aega ja teiseks seda, et võtate last tõsiselt. Kui nüüd laps ütleb teie elukaaslasele, et sa oled paha ja mine ära, siis võiks talle tagasi peegeldada kuidagi nii:" sa oled tõesti ... ( siia elukaaslase nimi) peale väga vihane, kui soovid, et ta ära läheks." Või siis nii: " sulle kohe üldse ei meeldi, et ... meie juures elab ja sa sooviksid, et ta ära läheks." Tundub, et me nagu toetaksime lapse kapriise, aga tegelikult annab see võimaluse lapsel oma tundeid ja vajadusi väljendada. Laps võib vastuseks öelda nt midagi sellist, et tahan jah , et ta ära läheks, sest siis on sul ka minu jaoks aega. Siis saate jälle peegeldada nt nii:" Sulle tundub, et ma olen sinuga liiga vähe aega koos?" Jne. Aktiivne kuulamine ei ole lihtne, kuid on tõhus vahend , mis aitab last paremini mõista ja aitab lapsel oma tunnetest ja vajadustest aru saada. Proovige seda oskust ja teie kodune õhkkond paraneb kindlasti.
