Mu neljane poeg on kohutav jutupaunik. Võõraste inimestega (nt poes jne) hakkab kohe rääkima. Segab pidevalt täiskasvanute vestlust. Kordi ja kordi olen selgitanud, et oota palun, kuni suured inimesed jutu lõpetavad - ei midagi. Pealegi on tal ka vali hääl. No kuidas teha lapsele selgeks, et alati ei sobi kõikvõimalikel teemadel täiskasvanutega rääkida (pealegi võõrastega) ja tuleb oma korda oodata?
Saan aru, et olete mures oma poja jutukuse pärast. Teile on arusaamatu, miks ta ei suuda end tagasi hoida.
Tõenäoline on, et teie laps soovib arutada ja jagada oma muljeid. Tal on miljon asja, mida ta on ümbritsevast maailmast tähele pannud ning millest sooviks kohe ka rääkida.
Probleem võib aga tekkida, kui laps tunneb, et teda ei kuulata. Siin tõesti pruugi kasu olla selgitamistest teemal, et täiskasvanute vestlust ei segata, vaid tuleb oma järjekorda oodata.
Laps ei pruugigi sellest aru saada, sest tema vajadus olla ära kuulatud ei ole rahuldatud.
See võib panna lapse järjest uusi kontakte otsima ning tegema seda üha valjumini rääkides. Seda kõike lootuses, et järsku ikka keegi siis kuuleb ja kuulab ta ära.
Püüdke leida võimalusi olla mingil hetkel siiski lapsele kuulaja rollis ja anda nii oma sõnade kui ka kehakeelega märku, et kuulate ja mõistate teda. Mõni laps, tulenevalt temperamendist, soovibki rohkem rääkida ja vajab ka rohkem tähelepanu. Sellisel juhul tuleks proovida seda lapsele ka veidi rohkem pakkuda ning püüda leppida sellega, et laps on temperamendilt elavam.
Jõudu lapse kuulamiseks teile!
