Laps ei taha magada oma võrevoodis. Vahepeal tahtis küll, aga nüüd ütleb, et tahab emme juurde. Meie mehega ei saa hästi magada kui ta meie vahel on. Tekki ei jätku ja palav on. Ütlesin lapsele, et kolmekesi me ei mahu ja mul on siis ebamugav ja kitsas, aga tema tahab emme voodisse. Lapse voodi on meie toas, tõstan ta sinna, kui ta meie õhtuse vaidlemise käigus on ära väsinud ja minu padjale magama jäänud. Kuidas panna tasiiski oma voodisse magama nii, et ta sinna ise läheks?
Minagi, sa proovisid rääkida lapsele oma murest, et kolmekesi on ebamugav voodis magada, tekki ei jätku ja palav on. See on hea mina-sõnum (tunne+käitumine+mõju). Temal on aga suur soov magada just emme juures ja vanema sõnumil justkui ei olnud mingit mõju. Sellisel juhul tuleks püüda last aktiivselt kuulata, peegeldades talle nt: Sa ei taha üldse oma voodis magada vmt. Laps ei väljenda oma vajadusi, muresid ja probleeme sageli verbaalselt ning just aktiivne kuulamine aitab selgusele jõuda, miks ta nii või teisiti käitub. Seejärel kui selgeks on saanud mõlema vajadused on lihtsam ka olukorrale lahendust leida, mis mõlemale sobib.
Ka siis kui laps hakkab omavoodis nutma, on palju abi just aktiivsest kuulamisest „Triinu ei taha oma voodis magada… üldse ei taha” ja nii peegeldada lapse tundeid mitu korda järjest. Laps rahuneb sageli selle peale.
Keelitamisel/meelitamisel on enamasti lühiajalised tagajärjed. Võib-olla laps küll mõned korrad nõustub oma voodis magama aga see on n-ö libe tee. Tekkida võib nõiaring, et laps ei lähegi voodisse, kui vanemal ei ole talle midagi meelituseks pakkuda (asjad kaotavad lapse silmis kiiresti oma väärtuse, seega iga kord uue peibutava meelituse leidmine läheb üha raskemaks).
