Tere,
Tahaks nõu küsida. Laps (praegu 6. Aastane tüdruk), karjub hüsteeriliselt iga perearsti vastuvõtul, ei anna ennast kuulata, kabinetti ei taha siseneda, riidest lahti ei taha võtta. Asja algus oli 2013. Augustis kui tehti vaktsineerimist (siis ta oli 3. Aastane, ning talle tehti tavalise 2. Aastase lapse vaktsineerimist, sest see jäi vahele ning 2. Aastasele oli tegemata). Lapse suhtumine arstidele on halb, kui üks kord palaviku tõttu kutsusime kiirabi öösel, siis laps ka oli hüsteerikas, et tahtnud arstidega kontakti võtta.
Kas see on levinud probleem? Või pigem, kas peame seda probleemiks pidama? Kuidas saaks olukorda lahendada?
Tervitades,
Soovite nõu oma 6-aastase tütre asjus, kes kardab paaniliselt arste ning igasuguseid raviprotseduure.
Arsti juures käimine on stressi tektitav ka enamusele täiskasvanud inimestest. On täiesti arusaadav, et see lapsele ebamugavust ja mõningast hirmu tekitab. Samas, nii äärmuslik reaktsioon ja vastumeelsus igasuguse meditsiiniga kokkupuute suhtes 6-aastase lapse puhul väga tavapärane ei ole. Võiksite analüüsida, mis on sellise ülitundlikkuse põhjustanud. Vaktsineerimine 3-aastasena oli kindlasti valus, aga valu ununeb ajapikku ja usutavasti ei ole see konkreetne valukogemus lapsel enam väga selgelt meeles. Ilmselt on ta endale sisendanud kartust arstide osas ja ennast „üles keeranud“. Mõelge läbi, kas laps on ehk kogenud, kõrvalt kuulnud-näinud mõnda rasket haigusjuhtumit või kuulnud koduseid arutamas arstide ja ravi poolt põhjustatud valu, ebaõnnestumiste vms üle. Ehk on olnud perekonnas keegi raskelt haige või väga valu kartnud ja seda väljendanud. Võibolla on ta „korjanud“ midagi negatiivset ja hirmutekitavat antud teemal üles meediast. Variant on, et teie lapsel on ekstreemselt kõrge valutundlikkus.
Väike laps ei suudagi veel oma hirmu valu ees ega valukogemust kontrollida, kuid mida aasta edasi, seda rohkem suudab ta võtta valu mõistusega ja oma hirmust üle olla. Saate last aidata, kui püüate teda mõista, talle antud temaatikat selgitada, hirme maha võtta. Kindlasti ärge tekitage lisapingeid lapse hirme tühistades, naeruvääristades, hirme liigselt ratsionaaliseerides ja iga arsti juures käigu puhul omalt poolt veelgi ärevust, stressi ja negatiivsust tekitades. Püüdke jääda rahulikuks ja toetavaks, nii saate oma last kõige paremini aidata. Kui asi ei parane, pöörduge abi saamiseks lastepsühhiaatri või lastepsühholoogi poole.
