Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: 5-aastase poisi käitumine

Ivar
Külaline
Postitatud 21.07.2016 kell 22:45
Tere! Meil peres mure 5-aastase poisi käitumisega ja just eriti õhtuti kui on magama mneku aeg. Ligi kuu aega pea igal õhtul on üritab poiss tungida jõuga meie tuppa ja meie voodisse magama keeldudes magamast omas voodis lastetoas, mida jagab oma 2-aastase õega. Õhtused nö kaklused kestavad kohati kuni poole kaheni öösel. Enne seda oli kõik rahulik kaks kuud kui kolisime uude majja. Lisaks on samal ajal tekkinud ka lapsepoolne kontroll vanemate liikumise üle kus näiteks ei saa rahulikult vanemae toa juurde kuuluvasse wc'sse minna ilma et ei tuldaks ja tungitaks tuppa. Sama kehtib ka pesemas käimise kohta, ei tohi käia õues aiatöid teemas jne. Oleme abikaasaga juba täitsa ära kurnatud ja üpris suure unevõlaga. Päeval suudab ta enam-vähem korralikult käituda kuid ärritub päris kergelt väikeste asjade ja ebaõnnestumiste peale. Lisaks häirib tede ka väike õde kes tema mängimisi segab. Arvame, et see on tema huvi ka mängimise vastu vähendanud. Oleme püüdnud tema jaoks ainult temale mõeldud aega ja tegevusi leida, kuid ei ole aidanud.
Tiina Teska
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 27.07.2016 kell 14:47
Teie 5-aastane poeg käitub viimasel ajal murettekitavalt. Olete püüdnud leida tema jaoks piisavalt privaataega, kuid teile tundub, et see ei ole muutnud lapse käitumist.

Kui siiani on lapse areng toimunud ilma suuremate murekohtadeta, siis soovitaksin pöörata tähelepanu esmalt lapse vanusest tulenevatele iseärasustele. 5- aastane on küll juba üsna taibukas, kuid tema maailmatõlgendus erineb täiskasvanu omast nagu öö ja päev. 3-4 aastaselt tekkiv kujutlusvõime viib väikelapse muinasjutumaailma, kus elavad tondid ja palju teisi halbade kavatsustega tegelasi. Lapsel võivad olla tekkinud hirmud, mida ta alati isegi seletada ei oska. Ka 5-aastaselt on lapse jaoks unenägu, muinasjutt või multikas päris reaalsus.
Teiseks soovitan mõelda, millisel hetkel toimus muutus lapse käitumises. Teie kirjast selgub, et olete kolinud uude majja. Kuigi uus elupaik on kindlasti positiivne muutus perele, on lapse jaoks see esialgu ka suur stressiallikas. Kõik on teistmoodi, lõhnad on teistsugused, ruumi on nii palju, et ema ja isa on pidevalt eemal, terve pere käitub teistmoodi. Ema ja isa on vähem emotsionaalselt kohal, sest nende mõtted on hõivatud uue koduga seotud tegemistega. Pealegi on 2- aastane õde hakanud kindlasti rohkem oma individuaalsust näitama. 2- aastase lapse tegevused on tihtipeale isegi täiskasvanule väljakutse, kuidas siis sellega peaks hakkama saama 5- aastane? Kui mõtlete, siis ehk on lapsel teisigi stressiallikaid. Väikelapsed elavad välja ka pere täiskasvanute stressi. Näiteks ema muretseb, sest peab peagi uuesti tööle minema või isa muretseb kodulaenu tagasimaksmise pärast, lapsed hakkavad ootamatult rahutult käituma.

Lapsed vajavad turvaliseks kasvamiseks stabiilsust. Kui on toimunud muutus, kasvõi uue kodu näol, siis on vaja harjumisaega. Proovige vaadata oma uut kodu 5-aastase lapse vaatenurgast ja aidake tal sellega rahulikult kohaneda. Lapsele ei mõju selgitused, et tulevikus on meil siin tore olla, mul on kiire, teen selle töö ära vms. Laps ei ole võimeline seda mõistma. Tal on vaja turvatunnet kohe. Lapse hirmudele ja pingetele saab jälile, kui korduvalt püüda teda kuulata. Kuulamine tähendab kahte poolt. Kõigepealt olete kohal, lapsega samal kõrgusel, silmsides või kehalises kontaktis ja panete tähele, mida või kuidas laps teile midagi räägib. Te julgustate last oma mõtteid välja ütlema. Kui laps on seda teinud, siis te kindlasti ei mõista teda hukka, ei kritiseeri, ega lükka ümber tema poolt öeldut vaid te peegeldate sõnades lapsele tagasi seda, mida kuulsite. See annab lapsele teadmise, et olete tema jaoks kohal, teda on kuuldud ja tema mõtted on olulised. Lapse emotsionaalne seisund, lapse keha rahuneb, Kui laps saab seeläbi enesekindluse, siis tihtipeale ta arutleb edasi, n.ö. läheb ka sügavamale. Õhutamaks last rääkima, saate te kasutada väljendeid: “Tõesti!?”, “Sulle tundub nii…!?” jne. Vahel saate küsida: “Kas tahaksid teada, mida mina sellest arvan?” Või saate lihtsalt oma arvamust avaldada mina- sõnumite kaudau: “Mulle siiski tundub, et…..” Selline vestlus ei ole loomulikult piiride seadmine. Kui on vaja piire seada, siis tehakse seda selgelt ja üheseltmõistetavalt.
Soovin teile head katsetamist!
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (9)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!