Tere!
Minul selline mure, et laps on 3 aastane ja nüüdseks on käinud lasteaias pea ühe hooaja, kuigi iga kuu on ta ka haige olnud, aga ta ei suhtle lasteaias( mitte üht sõna), aga kui mina või isa talle järgi lähme hakkab kohe rääkima ka ka kasvatajate ja laste kuuldes. Kasvatajad räägivad pidevalt et laps ei räägi ei taha teiste lastega mängida, mängib pigem üksi. Aga muidu kodus kui keegi külla tuleb või ka meie külla läheme on algul vaikne aga mõne aja pärast juba mängib ja suhtleb ja meiega koos vägagi elav laps. Minu küsimus ongi et mis ma sellises olukorras tegema pean, kas pöörduda logopeedi või psüholoogi poole?
Te küsite, mida teha ja kuhu pöörduda olukorras, kus laps suhtleb ja mängib ainult oma ema või isa juuresolekul ja siis kui on jõudnud teiste inimestega harjuda. Kirja põhjal järeldan, et laps tunneb kõrget ärevust olukordades, kus teid ei ole kohal – näiteks lasteaias. Kui küsite soovitust, kuhu pöörduda, siis soovitan minna lastepsühhiaatri või kliinilise lapsepsühholoogi vastuvõtule, kellega koos saate uurida, kas teie laps võib aja möödudes ise julgemaks muutuda või oleks tarvis teda toetada teraapia abil. Valikulise vaikimise ehk selektiivse mutismi teraapiaga tegeldakse näiteks psühhoteraapia keskuses Sensus (www.sensus.ee).
Lisaks võib abiks olla see, kui toetate last aktiivse kuulamise abil. See tähendab, et last kuulates ütlete oma sõnadega, mida laps ütles ja mida ta näib tundvat. Nõnda võivad selguda tema kõrge ärevuse põhjused. Täpsemalt saate lugeda siit: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/suhtlemisoskuste-kkk-4/
