Tere,
Toon ühe näite: valisime lapsele (4,5a) kiivrit. Mina tahtsin ühte varianti, laps teist (põhiliselt oligi värvi ja hinna vahe). Hakkasin muidugi lapsele põhjendama ja tooma näiteid, miks meie valitud oleks parem. Peale mõningast vestlust otsustas laps samuti, et võtame siis selle nagu meie valisime. Mul tekkis küsimus, et kas on õige niimoodi last tema valikutes ümber veenda? Muidugi sõltub asjast ka, mida ostetakse aga põhimõtteliselt...et äkki muutub ta liiga mõjutatavaks ja ei julgegi enam ise otsustada (kardab, et teeb valesid valikuid vms). Võib-olla on mu küsimus totter aga lihtsalt jäi pähe kummitama.
Emana valutate südant, kas oma valikute pealesurumine lapsele ei vähenda tema enda initsiatiivi edaspidi/tulevikus teha otsuseid. Toote ka ise välja, et teatud asjades on vanemate seisukohtade eelistamine vajalik. Nii ka on. Lapsevanemad vastutavad lapse heaolu, tervise ja igakülgse arengu eest, tagavad lapsele turvalisuse ja eluterve keskkonna. Vanemad on täiskasvanud, neil ongi suuremad teadmised/oskused/kogemused ja see paneb nad nö eksperdi rolli (teadmistel põhinev autoriteet).
Selles vanuses lapse arengulised vajadused on seotud initsiatiivikusega, tundega, et tegutsen ja olen mõjukas, saan hakkama- see kõik toetab ta enesehinnangu kujunemist.
Väga mõistlik on olla vanemana paindlik ja anda otsustusruumi lapsele asjades, mis pole talle ohtlikud, on vahvaks väljakutseks jne. Las ta valib endale ise riided, mida hommikul lasteaeda selga panna; mida eelistab panna võileivale; arutada koos, kuidas veeta nädalavahetust jne. jne.; samuti soovitan teil anda lapsele võimaluse otsustada/valida teie igaõhtuse sina-mina aja tegevuse (15-30 min igaõhtust jagamatut vanemapoolset tähelepanu lapsele). Laps tunnetab siis, et ta on oluline, tema valikuid arvestatakse- ja selle tunde pealt on ta valmis ka teiega enam koostööd tegema.
Samas tuleb teil tagada lapse ohutus ja seetõttu on oluline, et laps teaks selgeid piire ja kokkuleppeid asjade osas, mis ei kuulu vaidlustamisele, näiteks uinumise, ärkamise, mängimise ajad; milline on kohane käitumine jne. Teie poolt kirjeldatud situatsioon, kus põhjendasite lapsele oma valiku eeliseid, on ju kohane viis- rahulik selgitus, põhjendus, ning see, et laps aktsepteeris teie otsust ilma nututa, kurvastamata, näitab, et lahendasite olukorra tõhusalt ja lapse vajadusi kahjustamata.
