Meil on mure 4kuuse beebiga. Alates 3-dast elukuust ei ole ta enam nõus vankris olema. Kas kohe või mõne minuti pärast hakkab ta siplema ja nutma. Vankri liikumisest ei ole abi. Tegemist ei ole jorina vaid jõulise nutuga. Ei ole siiani tahtnud lasta tal vankris pikalt nutta. Vast 3 minutit maksimum. Pärast välja võtmist on teda raske nutmast maha rahustada. Jälgime väljamineku aega ja selleks hetkeks ei tohiks ta olla üleväsinud. Kuna värsket õhku on vaja, siis ainsa võimalusena olen ta süles magama kussutanud ja siis vankrisse pannud. Nii magab ta 30 minutit ja ärgates kohe vähkreb ja hakkab nutma. Kahjuks ei lepi laps ka kandekotiga. Olen proovinud kolme erinevat kombinesooni - vahet ei ole. Et laps hakkaks tegema pikemaid uinakuid soovitati siiski harjutada laps ise vankris uinuma. Väidetavalt on mõnel lapsel vaja enne und nutta ja üle 10-15 minuti nad seda ei tee. Vanemana on mul siiski raske seda teed minna. Tekivad küsimused: kuidas olla kindel, et sellise nutu põhjuseks ei ole siiski ebamugavus? (Toas ta enne und sel viisil ei nuta. Kuigi samuti aitan ta ise imetades või süles uinuma. Katsetan iga päev kõige pealt tal ise voodis uinuda laskmist, aga siiani tulutult). Kuna liikuvas vankris ei saa ma lapse lohutamiseks suurt midagi teha, siis kas see lapse turvatunnet ei kahjusta? Kas nutta laskmine magama jäämiseks ei tekita lapsele vankri suhtes veelgi suuremat hirmu või näiteks hirmu magama jääda?
Iga beebi on erinev oma temperamendilt, mõned ongi nö "kerged beebid", teised jälle "keerukamad", ehk siis tundlikuma närvisüsteemiga, ärevamad või nutusemad. Mõned magavad sünnist alates kindla unerežiimiga, teised teevad vaid lühikesi pooletunniseid uinakuid...Kindlasti olete värske emana mures, miks varem vankris magamine teie lapsele sobis, ent alates kolmandast elukuust enam mitte.
Kui beebi nutab, siis on see selge sõnum vanemale, et lapsel on mingisugune mure. Beebi vajadused on lihtsad,- kuiv mähe, täis kõht, lähedus, hellus ja kontakt vanematelt, piisav uni, mugavustunne... Kui kõik need vajadused on kaetud, peaks beebi olema rahulolev.
Kirjutate, et vankrist välja võttes ja teie süles laps rahuneb ja uinub- ning ka toas kuulub tema magamapanekurituaalide sisse rinna andmine ning teie süles uinumine. Võimalik, et beebi vajabki teie lähedust uinumise ajal...või on sellest saanud tema harjumus.
Mil iganes moel oma beebi magama saate, teadke, et unerežiimi väljakujunemine võtab oma aja, lisaks võivad ka juba hästitoimiva mudeli segi lüüa näiteks hammaste tulek, gaasivalud jne.
Kindlasti on lapsele abistav, kui teie ise emana olete rahulik. Kui olete ärev, murelik ja pinges, kanduvad teie emotsioonid ka beebile üle ning võivad teda nutusemaks/rahutumaks muuta. Selleks, et teie emana jaksaksite, lubage endale puhkepause, nö aja mahavõtmist- kui peres on ka isa, saab tema teile seda pakkuda, toimetades aegajalt ise beebiga või tehes majapidamistöid.
Lisan siia ühe artikli nutvatest beebidest, ehk saate siit mõtteid juurde:http://perejalaps.delfi.ee/imik/viis-nouannet-emale-kelle-beebi-pidevalt-nutab?id=67403734
3 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
