Varem magas beebi vähemalt 2-3h järjest, aga päeva pealt kõik muutus ja ärkamine toimub iga 45-60minuti tagant. Nii öösel kui päeval.
Rutiin on enam-vähem paigas:
Ärkamine 8-9 vahel (peseme,riietume,mängime)
Toidan 10.30 (120ml rps + 15-20 min rinda)
1 päevane uinak 11-13 ( õues ja kärus)
Natukene mängin ja räägin ja 13.30 toidan sama kogusega
Siis jälle toimetame koos, mängime, vahetan mähet,võimleme jms
2 päevane uinak 15/15.30-16.30/17.00 (õues ja kärus, liikuv käru aitab magada paremini) (PS! Kui läheb 15.30 aegu välja annan enne natukene rinda)
Siis jälle tuppa, sööme 17.30
Mägnime ja toimetame
Õhtusse hakkame sättima 19.00 - vann/pesemine, kreemitamine, massaaž, hämaras rääkimine jne
CA 19.45 voodi kõrvale ja pakun õhtuse söögi - 140 ml rpa + rinda nii palju kui siis soovib, jääb uniseks ja tõstan enda voodisse. Mõnikord uinub kohe, mõnikord virgub, siis jätan natukeseks üksinda, kuni kuulen, et hakkab virilaks muutma, siis lähe ntagasi, pakun rinda, uinub ja kui mitte, siis kordan sama kuni uinub, aga kindalsti tema enda voodis. Kokku võtab see keskmiselt aega 45-70 min.
(VArem ei taha alustada voodisse minekuga, sest ta pole unine ja läheb hoopiski närvilsieks kui pidžaama selga paneme.)
Siis hakkab ärkamise trall pihta - esialgu magab ca 60 min, ärkab, katsun lutiga ta tagasi magama saada, kui ei aita, siis annan pisut laste head ööd teed (ca 20-30ml). Järgmine ärkamine jälle 60 min tagant, kordan sama tegevust. Siis ärkab 50-60min pärast ja seekord pakun piima - joob 60-90ml. Magab jälle 45-50min, siis ärkab, vahetan mähet, sest tihtipeale ta kakab peale söömist v on see juba väga raske pissist. Ja niimoodi kuni kella 5-6ni välja, siis ma enam ei jaksa ja võtan ta enda kõrvale ja annan rinda, aga magamine käib samamoodi, iga h tagant.
Toa temp on 19 kraadi, üsna pime,aga silm natukene siiski seletab ( meil on vägeva mustriga kardinad, mis talle meeldivad ja mida ta oma voodist näeb ja seetõttu ma arvan,et alati tunneb ära oma turvalise koha).
Kõht ei tohiks tühi olla, kui pakun süüa iga 3-4h tagant ja vahepeal ka teed, juhul kui janu ehk on.
Mähkmeid vahetan 1-2x öö jooksul, muidu hakkab lihtsalt läbi laskma.
Külm tal ka pole, vehib jalgadega ise kõik tekid pealt ära ja kui ükskord üritasin tal tekki peal hoida, tunfsin, et ta läheb lausa higiseks/märjaks. Seega panen peale küll teki,aga ta vehib selle unepealt ise jalgadega minema.
Enne igat tee v piima andmist katsun paar minutit teda paitada ja lutti anda ja silitada ja lausuda rahulikus ja malbes toonis head und. See on ehk aidanud 1-2 korda 1 kuu jooksul.
Lapse arengus esimestel eluaastatel palju muutusi ja igaüks on suur sündmus. Näiteks peal esimesi kuid on olulised verstapostid, kui laps hakkab naeratama, keerama, roomama, kõndima, hammast tulek jne – kõik need võivad kajastuda ka unerütmis ja ka une häiritus. Teiegi kogemus võib tähendada, et päevapealt muutus unekestvuses on seotud lapse arenguetapiga või mõne teise sündmusega. Lisan veel, et und võivad mõjutada väga paljud asjaolud, nii keskkonna tingimused (voodi, toatemperatuur jt), aga kindlasti ka tervislik seisund, toitumine, päevarütm, kontakt emaga jpt. Seda kõike oletegi püüdnud arvestada ning pakkuda lapsele eakohast rutiini ja tegevusi.
Kuid mõistan, et ajutine unerütmi võib teha teid murelikuks, seda enam kui see näib jätkuvalt ja laps magabki nii öösel kui päeval rahutumalt. See aga tähendab, et emana olete kurnatud ja ei saa end välja puhata ning peagi võib teie stress omakorda mõjutada ka last. On ju ka ema seisund ja meeleolu kohe tuntav tema suhtlemisel lapsega ning tekkinud pinged last omakorda veelgi rahutumaks teha.
Seega on väga oluline, et teie ise saaksite end välja puhata ja ei muretseks liialt kui laps praegu sagedamini ärkab kui varem. Praeguses arengus hakkavad ilmnema lapsel eneseregulatsiooni võime alged. See tähendab, et hea oleks anda võimalusi lapsel endal uinuda ilma sekkumata. Kui te iga kord, kui ta ärkab püüate teda tingimata rahustada ja kui selleks on kujunenud kindel viis lutipudeli või rinnaga toitmine, siis tal on raskem õppida iseseisvalt uinuma ning on võimalus loodud jääda selle õpitud seose lõksu. Muidugi vajab laps rahustamist, kui ta ärgates nutab, kuid tema rahustamiseks ei oleks vaja kasutada toitmist. Pole põhjust ju arvata, et tal alati kõht tühi on. Ka magamamineku rituaalis võiks toitmisest loobuda, tehke seda piisavalt palju varem ja looge uued seosed. Ärkamise põhjusi võib olla ka mitmeid teisi ja lapsedki on erinevad, kuid seda enam kui teie laps peaks olema erksama unega, oleks vajalik, et laps õpiks ise uuesti uinuma.
Mis kõige tähtsam, lapsel on kindel päevakava, teie olete tema jaoks olemas ja see mõjub turvaliselt. Reageerige lapse vajadustele, sh nutule, kuid andke talle võimalus rahuneda muul viisil kui toit. Aeg-ajalt on enamus lapsi rahutumad ja tundlikumad ning vajavad rohkem süles ja kaisus olemist. Seda pakkugegi ja piisavalt ka ärkvelolekul. Kuid jätke võimalus ka lapsel tunda seda, et üksi oma voodis on hea ja kindel olla ning ei pea tingimata alati sekkuma ja muretsema.
Kui aga siiski lapse uni on mitmete nädalate jooksul häiritud ja see teeb teile väga muret, siis arutlege võimalike põhjuste üle ka arstiga. Samuti küsimusi toitumise kohta.
3 lugejat arvavad, et see vastus ei olnud abistav.
