Laps sai just 2kuuseks. Saab rinda ja magab öösel kaisus, et saaksin ise paremini välja magada. Esimene kuu imetasin voodis külili, beebi jäi nii magama ja magas ca 2 tundi. Sain vahepeal vajalikke toimetusi teha. Pärast kuuseks saamist hakkas beebi õhtuti rinnal nutma ja vähkrema. Asi läks üha hullemaks, nutmine ilmus ka päevasel ajal ja õhtuti hakkasid olema paanilised röökimised 3-4 tundi pikad. Need esinevad siiani, vb veidi kergem on teda hetkeks maha rahustada. Et last hetkekski rahustada tuleb kussutada, otsida eri asendeid, lasta talle white noise'i ja rinda või lutti pakkuda (seda ta otsib ise suht paaniliselt taga kui ta rinnal hoida, samas ajab imemine tihti jälle hüsteeriasse). Imetamisnõustaja kinnitas, et võte õige ja oletas, et tegemist gaasivaludega. Laps võtab tublisti üle keskmise kaalus juurde. Anname lapsele regulaarselt gaasirohtu Infacol ja Protexin restore probiootikume. Tihti on nõus laps sööma vaid minu süles/kõhul. Voodis külili satub paanikasse. Sellega seoses ei uinu ta enam päevaunedeks voodisse. Uinub üksnes süles süües või pikalt kussutades. Samas kui ta käest maha panna on ta kohe üleval. Kui õnnestubki ca 20 minuti pärast ta maha panna, siis magab veel heal juhul 15 minutit. Pärast ärkamist kohe enam magama suigutada ei õnnestu. Üle tunni on võimalik ta magama saada vaid süles hoides. Ka õues vankris üle 40 minuti ei maga. Öösel saan ta magama kussutatud läbi nutu kuskil pool üks ja siis magab ca üheksani. Vahepeal sööb kaks korda. Olen proovinud teda voodisse magama saada, aga seal ta sipleb ja nutab ega uinu. Olen jälginud, et üle tunni pooleteise lapsel üleval olla ei lase. Enamasti ta on rahutu niikuinii nii et ainus mõte jääb, et ta unine. Olen mures ja kurnatud. Raske on leida päevas isegi hetke ise söömiseks. Ainus võimalus on sisuliselt tegutseda ühe käega siis kui ta mul süles magab. Mees on mul tööga väga hõivatud ja muid tugiisikuid mul pole. Olen mures, sest laps kasvab ja ma lihtsalt füüsiliselt ei jaksa kussutamist ja süles magamist pikalt jätkata. Mida ma valesti teen või ongi selline laste käitumine tavapärane?
Emana olete oma beebi rahutu ja katkendliku une ja tiheda nutmise pärast mures. Kirjutate, et tegelikult mõjutab see teid väga, tunnete end kurnatuna ja nõutuna.
Tasub teada, et lastearstide sõnul esineb uneprobleeme väikelastel üsna sageli, 20-30% lastest esineb unehäireid. Teie vastsündinu aga alles kohaneb teda ümbritseva maailmaga ja mingitest selgelt väljakujunenud söögi- ja unerütmidest on veel liiga vara rääkida. Rahutu uni võib tekkida pärast mingisugust sündmust - haigus, hammaste lõikumine, rinnast võõrutamine, reis, kolimine, aga ka vanemate enesetunne/mured, jne. Mõni laps aga lihtsalt ongi rahutuma unega, ka see on võimalus - ja seda tuleks siis aktsepteerida.
Enamasti mööduvad unehäired kuue kuu jooksul, kuid vahel võivad need kesta ka aasta ja kauemgi. Üldreeglina lõppevad unehäire iseenesest ja ravimeid lastel unehäirete korral ei kasutata.
Lastel kujuneb stabiilne unetsükkel välja alles umbes 3. eluaastaks (seetõttu muutubki lapse uinumise aeg, une pikkus, sügavus jne.). Nii et emana võite tekkinud olukorda võtta kui mõneti paratamatut lapse reaktsiooni muutustele- ning muutusi tuleb lapse elus kasvõi seoses füüsilise ja intellektuaalse arenguga ette palju.
Võite ka mõelda, kui stressis olete ise- lapsekandmine, sünnitus, bebiga kohanemine, need on kõik suured muutused teie elus ja tekitavad pingeid. Kui teie olete ise murelik, ärev, pinges, segaduses, kandub teie emotsioon lapsele üle- ja ka see võib olla põhjus, mis beebi on väga rahutu. Seega,- kuigi kirjutate, et teie mees on tööga hõivatud, tuleb teil ikkagi koos leida viise, et saaksite ise end välja puhata, nö "oma tassi täita". On see abi mõni vanavanem, naaber, paariks tunniks palgatud hoidja...teadke, et teie olete oluline, kuna rahulolev ja puhanud ema=rahulikum ja rõõmsam laps.
Lapse uinumisraskuste kohta saate infot Sinamina foorumist- lapse areng- beebi ja väikelapse uneprobleemid: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/e-noustamine/postitused/?fid=6&tid=4917
