Kas kellelgi veel selline probleem, millest see võib olla tingitud? Laps varsti kuuene ja viimastel kuudel nii halvasti magab. Kui lähme kellelegi külla, siis öösel on võimatu magada, kuna ta tuleb koguaeg minu juurde ja ütleb, et ei saa magada, sest näeb pahasid unenägusid. Pärast vestlust läheb ta voodi tagasi ja tahab, et tulipõleks/televiisor käiks. Siis ikka ei piisa ja tahab minu kõrvale magama tulla. Muidugi olen ma alla andnud ja lasknud teda ka paar korda enda juurde kui tõesti näeb halba und, aga enamasti olen saanud aru, et need kõik jutud on väljamõeldiseks saanud, et lihtsalt mu kõrval magada. Kodus magame ühes toas ja kui näiteks vaatan teises toas kauem televiisorit, tuleb ta mitu korda oma muredega, et mis jälle viga, et magada ei saaks. Viimane kuu aega on eriti raske olnud. Ärkab öösel üles, olen temaga samas toas, aga siis äratab mind üles, et ta ei saa magada ja et pean tule või telku käima panema. Aga siis jälle minul väga lünklik ja halb uni ega puhka end välja.
Loen talle õhtuti raamatut ja tund enne magaminekut mängib ilusti rahulikult, aga milleski on ikka probleem. Olen üksikema, lähedust saab ja kohtub kuus korra oma isaga. Oleme rääkinud ka nendest unenägudest ja on viimasel ajal näinud veeuputust ning paar päeva tagasi mängis sõbrannade juures, kus ühel tüdrukul oli kukkunud pärlid radiaatori vahele ja öösel tema nägi kohe tulekahju. Kas tõesti võib olla võimalik, et lapse mõtted mõjuvad unele nii halvasti?
Mängueas laste fantaasiamaailm on ääretult rikas, laps ei tee alati vahet, kas tegu reaalsuse või väljamõeldisega ning mõneti elab ta justkui maagilises maailmas, kus need kaks segunevad. Seetõttu võivad erinevad kogemused/sündmused/kuuldu-nähtu olla lapsele hirmutavad, tekitada segadust ja ärevust ning väljenduda hirmuunenägudes ja muus (ka käitumuslikud muutused, nutusus jne). Lisaks käib lapse areng alati nö üles-alla, st peale kiiret arenguperioodi võib tulla väike mõõnaperiood.
Teie kirjast selgub, et laps tahab olla väga teie lähedal, vajades seega kindlus- ja turvatunnet. Teie olete tema elus see "turvamajakas", kellelt ta saab ammutada tunde, et temaga on kõik hästi, et kõik laabub,- ka siis kui on muresid. Vägagi kohane on teie viis oma last aidata,- oma last kuulates, lubades tal hirmuunenägu lahti rääkida. Kindlasti vältida lapse hirmu naeruvääristamist, tühistamist, vähendamist,- parim on kuulata, kuuldu ümber sõnastada ja niiviisi jutulõnga kerides võite saada last tegelikult vaevava mureni (korduvad unenäod veeuputusest võivad viidata probleemidele tunnete vallas. Vesi on tunnete sümbol, ja võite mõelda, mis takistab te lapsel tunnetega toimetulekut,- nii et tekib lausa uputus?...). Lugege aktiivse kuulamise kohta: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Üks võimalus lapse pingeid (ennetavalt) maandada on: rääkida igal õhtul oma päevast, -mis meeldis, rõõmustas; mis tegi muret, pahandas jne. Rääkige ka oma päevast, laps kogeb siis, et oma tunnetest on sobilik rääkida ja see julgustab teda ennast avama. Kui mõni murejutt saab enne uinumist lahti räägitud, miks mitte ka joonistatud, või nukkudega läbi mängitud (ühesõnaga läbi töötatud),- on suurem võimalus, et laps saab rahulikult magada.
Lapse armastuse- ja turvatunde "karika" täitmiseks soovitan iga päev kasvõi kuni pool tundi tegeleda ainuüksi temaga (sina-mina aeg), kus keskendute 100% oma aja/energi/tähelepanu lapsele ja teete koos asju, mis just lapsele meeldib. Kui te tütre mured on kuulatud ja armastusekarikas täidetud, väheneb usutavasti ka tema öine hirmukus ja teisse klammerdumissoov.
