Tere,
Mure on suur. Pea 4 saav poiss muutub aegajalt jonni hoo käigus agressiivseks. Seda mitte alati vahel on võimalik täitsa kokku leppida ja ei ole probleemi ja üldiselt ongi tore ja mõistlik poiss.
Lööma kipub, siis kui midagi ei meeldi aga nagu juba ütlesin, siis mitte alati vahel saame väga rahumeelselt asjad lahendatud.
Ma saan aru, et ta ei tee seda löömise enda pärast, tegelikult on ilmselt lapsel mingi mure. Kuidas aru saada, mis mure on? Olen üritanud rääkida ja küsida aga paraku jutt ja põhjendused on üsna äärmusest äärmusesse ja raske aru saada.
Tean, et tühi kõht ja väsimus võivad tal seda võimendada ja kui haigeks hakkab jääma, siis on kapriissem, ilmselgelt enesetunne on halb.
Kuidas taga käituda, kui "hoog" peale tuleb? Ei saa ju lasta ennast peksta. Viimasel ajal olen ta üritanud tugevasti sülle võtta, nii et käed ka kinni, et ei saaks lüüa. Otseselt maha ei rahune aga löömine siis vähemalt lõppeb. Ja kui maha rahuneb siis olen püüdnud läbi rääkida, mis juhtus ja miks ja et löömine on ikka inetu ja teeb haiget. Ja ta tegelikult saab väga hästi aru, et see pole ilus, ise ka ütleb, et lüüa ei tohi, tuleb öelda kui mingi mure on.
Vahel mõtlen, et äkki ma ise põhjustan seda oma käitumisega kuidagi, või näiteks lähen enamasti hommikuti vara tööle, tema jääb veel issiga magama. Kas see võib talle ebakindlust põhjustada, et mind hommikul pole ärgates?
Läks 1,5 aastaselt hoidu ja, et võimaldada talle lühemaid päevi, läksin väga vara tööle, et saaks varem koju ja hoiu päev ei veniks nii pikaks. Äkki tegin sellega hoopis halba lapsele?
Või äkki see et praegu suvi, lasteaias ei käi ja päevad on ebakorrapärasemad?
Või äkki ongi see nö ea kohane ja tuleb lihtsalt järjekindel olla ja kasvab välja?
Või võib siit hoopis mingit tõsisemat probleemi kahtlustada ja tuleks mõne spetsialisti poole pöörduda.
Kõik arvamused ja kommentaarid on teretulnud. Suur soov on sellest jagu saada ja last aidata.
Olete mures oma poja pärast, ja kirjelduse põhjal tundub, et olete oma mõtetega õigel teel. Seesugune käitumine on sagedasti eakohane: laps ei tule oma tunnetega toime, pinge vajab väljaelamist, löömise sõnum on enamasti: emme, ma olen täitsa hädas, ma ei oska midagi teha, mul on paha olla, mulle ei meeldi, ma ei saa hakkama... vms. Teie emana teate, mis löömiskäitumisele eelnes, siis saate paremini tõlkida.
Lapse hoidmine seesugusel viisil, nagu te kirjeldate, kui ta lööb ja on kaotanud piirid, on kohane. Kui laps on hüsteeriale lähedases seisundis, siis rääkimine ei aita, aitab just nimelt tugevalt ja hoidvalt kinni hoidmine, kui laps enam ei nuta, saab ka rahustavalt rääkida, aga kõige enam on lapsel vaja tunda vanema kindlust ja rahu, see annab lootust, et kõik saab korda, et temaga ei ole midagi hullu lahti, et vanem mõistab teda ja ei lõpeta tema armastamist.
Ikka on vaja meeles hoida, et mida hullemini laps käitub, seda hullemini ta end tunneb.
Samas saab kindlasti midagi ette võtta, et neid hulle olukordi oleks vähem. Olen teiega väga samal meelel: rutiin on rahustav, kindel struktuur päevadel, kindel asjade järjekord jms - see on ettearvatav maailm, sellele on lapsel võimalus toetuda. Ka vanemate ja teiste last ümbritsevate täiskasvanute reageeringute ettearvatavus on tähtis. See kõik peaks vähendama pinget ja ülereageerivust.
Ligi neljane juba on võimeline reegleid enamvähem meeles pidama, aga neid peab ka tihti ikka ka üle kordama. Kui reeglitega (mida tohib, mida mitte) ollakse järjekindlad, siis lapsel on rahulikum olla. Kui ütlete EI, siis selle sees ei tohiks olla JAA ruumi, laps arvestab piiridega, mis on pandud lühidalt, konkreetselt ja kooskõlaliselt, see on ühtlasi vanemlik mõjusus - vanem on kindel, et need nõudmised ja reeglid, mis kodus on, on lapse suhtes õiglased, annavad lapsele ette hea ja järgimist vääriva käitumismudeli, on eakohased ja esitatud lapsest lugupidaval moel.
Kui see vajalik vanemlik nõudlikkus on ümbritsetud vanemliku armastuse ja hoolivusega, kui teil on lapsega hea kontakt ja saate piisavalt toredasti koos aega veeta, kui laps tunnetab oma väärtuslikkust teie hoolivuse ja tähelepanu all kasvades, siis peaks suures piires kõik korras olema.
Kui süda endiselt valutab, võite loomulikult konsulteerida spetsialistiga.
