Tere, meie peres on kaks last, 3 aastane ja 9 kuune. 3 aastase magamapanek on muutunu djärjest suuremaks probleemiks. Päeval ta enam magama ei jää, tuleb voodist välja, hakkab vastu, rahulikult voodisse tagasi ei lähe, kui tõsta proovin siis viskleb jalgadega ja hakkab kogu kehaga vastu, karjub. Õhtuti sama lugu. SAmas on näha, et ta on väsinud ja just nagu hoiaks ennast üleval, silmad hakkavad kinni vajuma, siis ta ise liigutab ennast. Ta ei ole ka tasa. Ma ei saa enam kahte last korraga magama panna, sest vanem ajab noorema üles oma ringitrampimise ja rääkimisega. Ta ei peagi karjuma, piisab kui noorem teda näeb ja ei jää magama. Hakkasin neid siis eraldi tubades magama panema, kuid vanem tahab olla kõik koos. Mulle ka meeldiks olla kõik koos, kuid ma ei saa sellega hakkama. Lähen närvi, kui olen juba üle tunni nendega koosolnud, magama ei jää, noorem hakkab nutma, sest on üleväsinud, vanem sõna ei kuula. Olen endast välja läinud ja vanema lapse peale karjunud- jää magama, mine ära teise tuppa. Pärast vabandan, kuid see ei muuda olukorda. Olen proovinud küsida, et milles asi, ainuke mida ta vastanud on, et kardan unes kurja kiisut, kes kriipima tuleb. samas oleme rääkinud, et ta on unes kaitstud. Ma ei oska enam midagi teha. Magada on vaja endal ja lastel ja ma tahan., et magamajäämine oleks meeldib protsess. Isaga kumbi ei lepi kui asi on magamajäämises. Vahest jääb vanem ilma isata magama ilmanututa, muidu nutab, et tahab emmet ja oma kisaga ajab ikka noorema ülesse. Imik magab minuga meie magamistoas ja tütart panen magama tema toas, tegime ka maha pesa, et oleks huvitavam magada tal. Ta lubab küll, et on tasa, kuid ei ole seda. Olen korduvalt löubanud tal ikka meie tuppa tulla, kuid see on tüliga lõppenud, Enne magamajäämist on rahulik aeg, pesuaeg, söögiaeg, loeme raamatut. Palun nõu kuidas käituda.
Laste magamasaamine on muutunud teie jaoks parajaks katsumuseks. Täiesti arusaadav, et see kurnab ja pahandab. Nii võibki juhtuda, et kurjustate ning siis omakorda laps nutab või mõlemad ja rahulikust uinumisest ei tule midagi välja.
Parim oleks, kui igaüks magaks oma voodis, kõik toimuks samamoodi, st tuttavas rutiinis. Seega püüdke vältida kauplemist ja erinevaid variante, mis annab vanemale segasignaali nagu tema kontrolliks olukorda. Hea küll öelda, kuid püüdke olla konkreetne ja samas sõbralik, siis on lastel selgem, kus on piirid, st teie kontrollite olukorda. See oleks teile kõigile kindlustunnet pakkuv. Otsustage, kus kumbki laps magama hakkab, nii õhtul kui päeval samas kohas, ning jääge selle juurde. Kui teil on omad rituaalid, mis aitavad uinumisele kaasa, siis tehke need läbi ja kõik, ei mingeid eripakkumisi enam. Kõik jutud, paid-kallid jms tehke enne ära, et laps saaks tunda, et hoolite temast, kuid olete ka endas kindel.
Teie kirja põhjal tekib üks oletus, et vanem laps võib tunda, et jääb millestki olulisest ilma, kui väiksem saab olla teiega ühes toas. See on vägagi loomulik ja paljudele tuttav, et suurem nõuab samu asju, mis väiksemale lubatud. Võib-olla ta tõesti kardab ka kurja kiisut unes ja samas võib ta olla ka armukade noorema peale, kes saab olla teiega samal ajal kui tema on teie lähedusest ilma. Seda kinnitab ka erinevus, kui suurem laps läheb isaga magama. Isaga tal pole samu ootusi ja nõudmisi. Kui võimalik, siis kasutage veel sellist nö tööjaotust. Näiteks õhtuti või nädalavahetuseti, kui isa on kodus ja saab osaleda ning tema paneb väiksemat magama ja teie suuremat. Jälgige, mis toimib hästi ja mis mitte, kuid ikka nii, et laps tunnetaks, et teie ohjate olukorda.
Kui kohe ja alati ikka asjad ei toimi, võib siiski olla oluline jätkata kindlal viisil, sest nagu öeldud, kauplemised tekitavad vaid segadust ja kui vahel uinumine võtabki palju aega on peamine, et ta ei peaks kartma pahandust ja tema ei ole paha laps ning tema on kallis nii emmele kui issile ning ei pea selleks mingit magamaminekutralli korraldama.
Seejuures on ka oluline, et vanem saaks päeval piisavalt tunda, et ta saab teie tähelepanu, lähedust, mida ta kindlasti vajab. Oletan, et see on peamine, millest tema käitumine räägib. Ka kurja kiisu murest võite rääkida pigem muul ajal, kui enne uinumist. Näiteks paluge tal endal joonistada või mängida läbi mõni lugu, kus leiate lahenduse tüdrukule, kes kohtub kurja kiisuga või siis hoopis mõtlete koos välja mõne loo, kuidas kurjast kiisust saab hea ja rõõmus kiisu. Läbi kiisuloo võib ju laps väljendada tõepoolest ka oma muret ja vajadusi ning saate aimu, mis lapse enesetunnet võiks häirida ja mida talle pakkuda, et ta tunneks end hästi
Lisan veel ühe raamatusoovituse: J.Juul, "Minu piirid-sinu piirid" , vt lisaks ka teisi lugemissoovitusi meie kodulehelt.
