Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lapse areng :: Mõistus otsas 7 aastasega

Kats
Külaline
Postitatud 28.01.2015 kell 19:54
Mure on suur. Laps käib 1 klassis ja tal on märkusi tohutult palju päevikus, selle nädalajooksul juba 2 tk küll löömise pärast küll õpetaja laualt millegi äravõtmise pärast. Kokku märkusi terve kooliaastapeale hetkeseisuga juba 10. Väga närviline tüdruk lihtsalt vihastab iga asja peale, ütleb halvasti käitub halvast. Proovisin hästi rääkida ei midagi proovisin nn karistada ( võttes lemmikuid asju ära) ei midagi. Mida teha mõistus on otsas. Räägin temaga ta saab aru ja samas läheb kooli ja tuleb jälle märkusega koju Sad Suured tänud kes oskavad nõu anda... ette tänades
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 28.01.2015 kell 22:57
Olete mures, et teie tütrel läheb koolis kehvasti, - pidevad märkused, närvilisus, laps reageerib üle. Tõdete, et abi ei ole ei karistustest, ega rääkimisest.
Teie laps on alles läinud sügisest kooli- kus palju uut ja varasemaga erinevat, millega kohanemine võtab oma aja. Muutustega kohanemine võib kaasa tuua lapsel erinevaid stressireaktsioone, kaasa arvatud ebakohane käitumine, kehalised reaktsioonid ehk somaatilised stressireaktsioonid, hirmukuse suurenemine jne, jne. Mõneti tuleb vanematel aktsepteerida fakti, et kooliga kohanemine võtab aega ja energiat ning mõned tagasilöögid (käitumuslikud, arengulised, ka tervises) on pigem norm, kui erand.
Te küll ei kirjuta, kas sarnaseid probleeme esines lapsel ka lasteaias või kodus. Kui ei, siis kehtib kõik eelpoolkirjutatu.

Emana saate oma tütart aidata ikkagi eelkõige teda kuulates ja ise rahulikuks jäädes. Laps vajab kinnitust, et armastate teda tingimusteta, et mõistate teda ja olete alati olemas, kui ta teid vajab.
Leidke selle rääkimiseks rahulik, pingetevaba hetk (näiteks magamamineku aeg), kuulake last, kuidas tal päev läks. Last aktiivselt kuulates sõnastage ümber tema poolt räägitu, või tugevad tunded, mida temas tajute. See on lapsele abistav, ta tajub, et mõistate ja toetate teda. Kui laps tunneb, et on saanud segamatult oma /rõõmu või/ mure ära rääkida, - ilma et emana kohe lohutama, muret vähendama kipute, saab ta ka ise paremini toimunust aru ja alles siis on koht küsida- mida me nüüd teeme, kuidas olukorda lahendada? Ehk siis probleemilahenduse koht.
Lugege tõhusatest vanemlikest oskustest perekeskus Sina ja Mina: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/ , põhjalikumalt Thomas Gordon raamatust "Tark lapsevanem" või tulge ise lapsevanemate suhtlustreeningule. Infot algavatest gruppidest leiate:
http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/registreeri-koolitusele/
Lapsed, kes ei suuda oma tundeid kontrollida ja reageerivad impulsiivselt, kogevad sageli teiste pahameelt ja elavad üle oma ebaõnnestumisi. Kuidas aidata oma lapsel asju/olukordi rahulikumalt võtma? Võite proovida õpetada oma lapsele rahustava hingamise tehnikat koos lihaskonna lõdvestamisega. Meetod on lihtne ja peale harjutamist ja oskuste omandamist (harjutage koos, iga päev paar korda läbi, vähemalt kaks kuud- siis automatiseerub see oskus ja laps suudab iseseisvalt kohe vajadusel kasutada) väga tõhus ja kasutatakse iga kord, kui on vajadus toime tulla stressi, pingete või raskete tunnetega.
Soovitav oleks need algul endal selgeks saada, siis on kergem lapsele edasi õpetada ja koos harjutada, kuni oskused omandatud.
Näiteks: "Sügav hingamine" - istu mugavas asendis, nii et su jalad toetuvad kindlalt põrandale, su käed lebavad lõdvestunult põlvedel ja selgroog on sirge.
Hinga sügavalt sisse, lugedes mõttes sekundeid: „üks, kaks, kolm”. Enne, kui välja hingad, - hoia hinge kinni, lugedes mõttes: „üks, kaks, kolm”. Samal ajal lõdvesta nägu, õlad, põlved. Nüüd välja hingates, loe mõttes: „üks, kaks, kolm” ja lisa sinna üks positiivne, ennast toetav sisendus. Näiteks: „saan hakkama!”, „lõdvestun!”, „olen rahulik!”.
Tee seda harjutust vähemalt neli korda.
Jälgi selle harjutuse ajal oma hingamise pidevat aeglustumist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist.
Lõpetuseks ka karistamisest. Psühholoogid on leidnud, et karistamine toimib, aga ajutiselt (korraks lõpetab ebakohase käitumise, mõne aja pärast käitumine aga kordub). Lisaks on karistamisel palju negatiivseid kõrvalmõjusid (räägin siinkohal füüsilisest ja emotsionaalsest /ilmajätmine, piiramine, pahandamine, hääle tõstmine/karistamisest)- kannatada saab vanem-laps usaldussuhe ning lapsed õpivad valetama, varjama ja vassima. Seega, karistamine ei toimi.
Hoidke oma lapsega sooja, usalduslikku suhet, kus on palju kuulamist ja armastuse väljendamist. See on see, mida teie tütar kõige enam vajab!
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!