Mure selline, et meie 18-kuusel poisil on viimased 3-4 nädalat probleeme päevaune pikkusega - see kestab üpris täpselt 40 minutit. Enne seda magas ilusasti pikalt, viimased 2 nädalat oleme harjutanud mõned tunnid päevas lastehoius käimisega, seega ei saaks seda ka "süüks panna".
Päevaplaan on üpris kindel - ärkab kella 7 paiku, lõunaunne kell 12 ning magama kell 20. Nii vara panen magama just selle lühikese päevaune tõttu, varasemalt läks magama kell 21 paiku ja hiljem. Lõunaune algust ei saa ka väga pikalt üle kella 12 venitada, see tundub olevat selline aeg, milleks ta on korralikult väsinud. Olen üritanud oodata kella 13 magamapanekuga, kuid siis on ta juba üleväsinud, jonnib ja jaurab voodis ega taha uinuda.
Mulle tundub, et see päevase une pikkus on seotud ühest unefaasist teise minekuga. Ööuni on aga korralik ja ühtlane, vahel küll vähkrleb või pobiseb midagi läbi une, aga magab siiski edasi.
Ja nüüd siit küsimus, et kas ma saan olla talle kuidagi abiks, et ta õpiks (uuesti) pikemalt magama? Siiani olen teinud nii, et kui 40 minutit hakkab täis saama hiilin tuppa ootama, kui poiss ärkab, hakkan vaikselt silitama ja üritan teda uuesti uinutada. Selle tegevuse õnnestumine on 50:50, mõni päev magab kenasti edasi, teine päev ärritab see teda või teeb veel ärksamaks.
Olete mures, et lapse päevauni on kahanenud ja laps magab vaid ühe unetsükli ehk keskmiselt 40 minutit. Nagu ma aru saan, siis laps magab ööpäevas kokku 12 tundi, mis on natuke vähem, kui lapsed keskmiselt selles vanuses vajavad. Samas ongi unevajadus üsna individuaalne ja lapsed on ka selles osas erinevad.
Soovite mõnda nõuannet, kuidas lapse päevaund pikendada. Teie kirjast ei selgu aga, kas lapse lühem päevauni on kuidagi tema päeva rahutumaks muutnud ja kas laps üldse vajabki enam pikka und. Nimelt võib olla, et teie lapse unevajadus hakkabki vähenema. Selle selgitamiseks on oluline jälgida, kuidas möödub lapse päeva teine pool. Kui ta peale päevaund on ülemäära viril ja jorisev, siis on üsna tõenäoline, et päevauni on liiga lühike. Kui ta aga on rahul, siis ilmselt magatud unest piisab. Sellisel juhul on väga mõistlik laps ka kell 20 ööunele panna ning see ei ole kindlasti liiga vara. Ka ise saate õhtul omaette olemise aega juurde.
Unevajaduse muutumise perioodil võivadki lapsel olla erineva pikkusega päevauned. Vahel ta jääb edasi magama ja vahel mitte. Mõne aja jooksul peaks unegraafik ikkagi ise paika loksuma.
Samas võib olla ka nii, et laps vajab pikemat und, aga kuna tal on kiire aengu periood (näiteks õpib rääkima) ja päevased tegevused on lihtsalt nii vahvad, et magamine tundub ebahuvitav, siis tasub last päevaund jätkama meelitada küll ning samal ajal jälgida, millised lapse vajadused on.
Kirjeldate, et hiilite lapse tuppa enne, kui unetsükkel lõppema hakkab. Võite proovida ka seda, et olete hoopis lapse toa ukse taga, et mitte toas olekuga last häirida. Kui ta ärkab ja hakkab nutma või teid hüüdma, siis ütlete ukse vahelt rahulikul häälel "Olen siin, une aeg on veel". Kui nutt on tugev, siis tuleks muidugi minna lapse juurde ja teda silitada, rahustada. Kui laps lihtsalt häälitseb, siis võiks veidi oodata enne, kui tema tuppa lähete. Vahel lapsed rassivad voodis ringi ja kui keegi ei tule, siis magavad mõne aja pärast edasi. Nii saab ta ise ilma teie abita uinuma õppida. Vältida tasuks ka silmkontakti. Veel parem oleks, kui saaksite lapse toas ka ise veidi pikali visata ja uinaku teha. Kui laps ärkab ja näeb teid magavat, siis võib ta veidi nohistada ja väherda, kuid mõne aja pärast edasi magada.
