Mure 2 aastase poisiga, kes õhtuti magama minnes jonnib mõned minutid, jääb siis kenasti magama ja hommikul ärkab enamuse ajast jonniga. Üldiselt magab ära terve öö. Oli vahemik, kus ta jäi magama ka jonnita- aga kui proovisin teda harjutada pikendatavasse voodisse, siis ei jäänud ta ise enam magama ja pidi kaisus olema. Lõpuks, kuna ta ärkas uues voodis mitu korda öösel siis panime tagasi vanasse voodisse(magas 2 ööd uues voodis), ju siis vara teise voodi jaoks. Peale seda aga, ei tahtnud enam üldse ise magama jääda. Õhtused rituaalid on olemas, kaisutekk samuti, aga niikui ütlen head ööd, on kisa lahti. Kui ise sinna jään- läheb veel hullemaks kisa, kui lahkun toast on max paar minutit ja siis uinub. Aga hommikuti, enamuse ajast ärkabki ta jonniga. Lasteaia päevadel ja vabade päevadel samuti. Magama läheb pool 9 ja ärkab 7.10-7.30 vahemikus, vabadel päevadel põõname kauem, aga ka siis teeb silmad lahti ja kui kuuleb et me ise voodis liigutame, on kohe jonn lahti. Ei oska midagi enam teha, harjutame ka potile, aga ei saagi hommikuti potile, kuna jonnib ja pole nõus olema. Tükk aega on süles v istub mu kõrval, siis rahuneb aga selleks ajaks on piss mässus. Päeval saab ilusti pissi potti tehtud. Igasugune nõu oleks teretulnud, raske on iga hommik jonniga ärkavta last kuulda, tahaks et ta ärkaks ikka rõõmsalt.
Teie väike kaheaastane poeg uinub õhtul ja ärkab hommikul nutuga ning emana olete mures, kuidas last aidata.
Mida üks väikelaps vajab- ennekõike rahulikku ja toetavat täiskasvanut. Lapse jonn/nutt kannab endas mitteverbaalset sõnumit sellest, et laps tunneb end halvasti, ta on segaduses, kurb, pettunud, igatseb ema, et tal on mingi vajadus rahuldamata, - ühesõnaga, tal on mure. Väikesed lapsed, kes veel ei räägi, või räägivad veel vähe (ja hiljemgi), nutavad palju. Nutt on ühelt poolt pinget maandav, teisalt aga nende viis lapsevanemalt abi paluda. See tähendab, et laps on hädas- ja kui lapsevanem sellises olukorras ärritub, pahandab, või jätab lapse oma nutuga üksi- ei ole see lapsele abistav. Laps saab tunde, et ta ei tohi tunda selliseid tundeid, nagu ta kogeb, ta ei ole vanemale vastuvõetav ja see kahjustab lapsele nii olulist emotsionaalseks ja füüsiliseks arenguks vajalikku turvatunnet- ja samas ei oska ega suuda ta veel end selgelt väljendada, ega ise oma vajadusi rahuldada.
Vanem saab last aidata rahulikuks jäädes ja proovides ennast lapse olukorda panna /empaatia/, ning sõnastada lapse poolt kogetav (näiteks: " Magama minek ei meeldi sulle kohe üldse. See teeb sind kurvaks ja ajab nutma."). Sealt edasi saate kontrollida, milline lapse vajadus vajab katmist- on see kuiv mähe, janukustutamine, lähedusvajaduseks süllevõtmine/hoidmine/kiigutamine, valu (hammaste tulek, kõhugaasid) leevendamine jne.
Ka hommikuti, kui laps ärkab nutuga, on see tema sõnum teile, et ta vajab teid. Las see pissimine veel ootab! Küll jõuab ka selle tähtsa toimingu selgeks õppida.
Olge lapse jaoks olemas, rahulik, ja peegeldage tema tunnet. Võimalik, et ta vajab lihtsalt teiega kontakti, saada kogemus, et ta on teile oluline ja kallis. Ja siis rahuneb ning tema päev võib alata.
Kirjutate, et laps käib lasteaias, see on ühe kaheaastase põnni jaoks ikka tõsine väljakutse. Seega võite tema üle olla ikka emana ääretult uhke- mille kõigega ta juba toime tuleb!
Nii et nutusus uinumisel ja ärkamise ajal võivad viidata temas olevate pingete maandamisele ja igatsusele teie järele.
Eelmisel aastal ilmus eesti keeles Isabelle Filliozat raamat "Minu mõistus on otsas! Kuidas tulla toime lapse jonni, nutu ja vihapursetega vanuses 1-5 aastat".
Raamat on lihtsas keeles, mõnusate koomiksilaadsete illustratsioonidega ja täis väärtuslikku sisu (lapse arengulised eripärad teaduslike uuringute põhjendustega aju arengu, hormoonide jne. taustal ning ka lihtsad kasvatuslikud nõuanded). Näiteks lk. 79 on seal käsitletud ka teie mureteemat- laps ei taha magama minna. Soovitan soojalt!
