mirjam
Külaline
|
Postitatud 05.02.2006 kell 08:45
|
Meil 2,5a tütar ja veel mõni aeg tagasi oli meil suureks probleemiks pöidla imemine.Ei osanud midagi ette võtta,anti ikka nõu lapse tähelepanu mujale suunata jne.Aga see pole nii lihtne,eriti veel magama mineku ajal,siis imes ikka mõnuga.Võõrad inimesed tegid pidavalt märkusi.Siis tulid ussid-perearst arvas,et võib ka olla seotud pöidlaga,kuna seal ju pisikuid ikka leidub.Pöial läks juba seliseks imelikuks,teistsuguseks.Ja siis veel hirmu -ja õuduslood ,kuidas laps pöialt imdes kooli läheb.Ei osanud kuidagi last aidata.Aga nüüd tüdruk sellest pahest vaba.Nimelt tuli mõte,panna lapse näpu ümber plaaster.Mõeldud,tehtud.Algul panin ühe.Siis juhtus ikka,et imes pöidlaotsa.Ega see talle algul hästi ei meeldinud,aga panin omale ka ja lasin lähedastel ikka kiita kui ilus ta plaastriga on. Panime u.3elastset plaastrit pöidlale,tihti tuli muidugi vahetada,sest määrdub ju.Ja kui ta nüüd hakkas plaastri üle vinguma,siis aitas tõesti muu tegevuse leidmine.Esimestel õhtutel oli ka raskem uinuda.Aga üldiselt läks võõrutamine üsna valutult.Ikka mitu nädalat hoidsime plaastreid ja kui siis peale pesu vahetasin,käskis juba ise uue panna,vahel lasime sõrmel hingata ka.hiljem panin ainult 1 väikese plaastri korraga,et näha,kas hakkab veel imema.Ei hakanud.Aga üksik ei seisnud hästi peal ja tuli alailma maha.ja siis ma rohkem ei pannudki.Nüüd juba mitu kuud möödas ja loodetavasti pahest lahti.Ehk on teisigi sama murega,meil aitas selline käik.Ei tea kui õige või vale see on,aga meie puhul toimis.
|
|